M_Velgan

Alkoholipoliitika südameasjaks

aprill 23, 2014

Marta Velgan
marta.velgan@gmail.com

 



Ma arvan, et Eestis ei ole ühtegi inimest, kes poleks kordagi kokku puutunud alkoholi liigtarbimisega seotud tagajärgedega. Nii mõnelgi meist on sugulane või paar, kes alkoholist sõltuvuses, nii mõnigi meist teab mõnda tuttava-tuttava-tuttava tuttavat, kes alkoholijoobes auto juhtimise tagajärjel kannatada on saanud, nii mõnelgi meist on mõni sõber või klassikaaslane, kes alkoholimürgistuse tõttu EMOsse on sattunud jne. Seda nimekirja võiks lõpmatuseni jätkata. Nii ka minul.
Mis seal salata, proovisin alkoholi üpris varases eas (peamiselt sellepärast, et vanemad proovida andsid). Regulaarsem tarbimine – nii kord kuus – tuli aga gümnaasiumi algusaastatel. Sellega sai jätkatud ülikooli algusaastatel. Toona ei tekkinud kordagi küsimust, miks ma seda teen? Tundus normaalne!
Ühe korraliku arstitudengina olen aga alati valutanud südant Eesti rahva tervise pärast, eriti aga eestlaste alkoholilembuse pärast, ning mõtisklenud, kuidas annaks seda parandada. Pea alati jōudsin siis järeldusele, et millegi muutmine on liiga keeruline, mistõttu on lihtsam probleemi ignoreerida. Kuni ühe päevani, kui sattusin kokku inimestega, kes Euroopas täpselt sama probleemi lahendavad. See innustas. Hiljem avastasin arstitudengite hulgas mõttekaaslasi ning otsustasime ühiselt selle põneva väljakutse vastu võtta. Praeguseks hetkeks on alkoholipoliitka (või üldiselt tervisepoliitika) minu südameasjaks saanud.

Kui me soovime, et maailma kõige tervemad ja õnnelikumad inimesed elaksid Eestis, tuleb alustada endast. Kusjuures nüüd tean ma väga hästi, miks alkoholi tarbin.

Share on Facebook0Tweet about this on Twitter0Share on Google+0

Kommentaarid

kommentaari