Auhinnaks alkohol

mai 20, 2014

Liisa Kõrv
liisakorv@gmail.com

 



Osalesin paari nädala eest juba viiendat korda Tartu tudengite kevadpäevade paadirallil. Tore traditsioon, mis hõlmab endas põneva kostüümi välja nuputamist ja konstrueerimist ning karges Emajõe vees kummipaadiga ukerdamist. Sõpradega saab sealjuures alati palju nalja ja kisa-kära on ka rohkelt. Minu jaoks tõeline tudengielu sümbol! Mis mind aga veidi mõtlema pani, olid auhinnad. Nimelt võitsime kostüümi eripreemia, mille eest saime auhinnaks kasti siidrit (24 pudelit) ja kuus väikest põuetaskusse sobivat Jägermeistrit. Miskipärast olin sellest häiritud…

Miks eeldatakse, et tudengi jaoks on parim meelehea alkohol? Miks see on tudengipäevade sümbol? Kas kardetakse, et muidu pole Eesti üliõpilased tudengielu jaoks piisavalt ”hullumeelsed”? Muidu ei jää ägedaid mälestusi nooruspõlvest? Kas me nii igavad olemegi?

Kui oma häiritust ka teistele mainisin, ei saadud minust eriti aru. ”Aga mida siis auhinnaks anda? Alkohol ja tudengipäevad on ikka koos käinud.” Ja tõesti, kahjuks väga paljude jaoks ongi tasuta alkohol parim üllatus.

Asi, mida ma ei mõista, on teiste inimeste suunamine alkoholi tarbima. Seda tasuta joogipoolise andmine paraku on. ”Kui juba tasuta saadud, tuleb ikka ära kasutada.” Igasugune auhinnaks, preemiaks või niisama andmine on ohtlik. See hoiab elus normi, et me kõik niikuinii joome. ERITI veel noored ja elujõulised, kes ka selleta suudaks lõbusad olla. Igaüks võiks enda tervise rikkumise eest ise maksta.

Share on Facebook0Tweet about this on Twitter0Share on Google+0

Kommentaarid

kommentaari