Halb aasta tammede jaoks

aprill 5, 2014

Marta Velgan
marta.velgan@gmail.com

 



1980. aastatel saabusid Eestisse esimesed paar klassitäit personaalarvuteid Yamaha MSX. Nende ümber koondusid laste ja noorte arvutiringid, mille liikmetest paljud on tänase Eesti IT eduloo tipud. See on üks ilmekas näide sellest, kuidas huviharidus ja riigi hilisem areng võivad olla otseses seoses. Umbes nagu tõrud on seotud neist kasvavate tammedega.

Täna võimul olevad valitsusparteid on lubanud pakkuda kõikidele lastele 130 eurot aastas huviringi raha. See on olnud üks paremini läbimõeldud ja targemini sihitud investeeringuid noorte tulevikku. Asi pole seejuures mitte ainult selles, et see edendaks noorte arengut, vaid ka selles, et huviharidus on tõestatult parim viis konkureerimaks noorte alkoholismiga. Paar nädalat tagasi aga selgus, et järgmise aasta eelarves on valitsus oma lubadusest loobunud.

Eestis on mitmeid probleeme, millele me lahendust otsime. Valitsus on oma tegevusprogrammis ka neist paljud välja toonud Ja tihti tõdetakse, et “seda kõike tuleks juba maast madalast, perekonnast alates” lahendada, et ega selle põlvkonnaga ei olegi enam midagi teha ja et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Pikaajalised töötud. Heitunud. Narkomaanid. Alkoholisõltlased (2% naistest ja 11% meestest). Kogu meie töötajaskond ei õpi piisavalt kiiresti ümber ja ettevõtlikkust on vähe.

Enamik neid probleeme saab alguse teismeeas. Noortel on sel ajal tarvis täita väga oluline ülesanne – kompida oma võimete piire ning siirduda lapsepõlvest täiskasvanuikka. Kui sel kriitilisel perioodil ei ole noortel eneseavastamiseks turvalisi tingimusi loodud (näiteks huviringide näol), pakuvadki lahendust, koosolemist ja riskide võtmise võimalust meelemürgid ja kaubanduskeskustes passimine.

Aastaid on räägitud, et meil on ennetus projektipõhine ja põhimõtteliselt ei saavuta tänases Eestis oma eesmärke. Arvatakse ka, et ennetus on vaid ühekordsed loengud kanepi kahjulikust mõjust ja infopäevad, mil jagatakse kondoome, komme ja õhupalle ning hiljem esineb keegi noortepärane: näiteks Tanel Padar. Tuleb aga välja, et parim ennetus ongi see, kui lapsed kasvavad üles osana toimivatest struktuuridest – peredest, toredatest koolidest – ja et nad kuuluvad  kuhugi.

Huvihariduse raha aitaks seda tagada kõigile lastele Eestis ja 25 miljonit eurot on väike summa võrreldes sellega, et me hoiame vanglas ligi tuhat uimastisõltlast, kes satuvad sinna sellepärast, et nende lapsepõlves ja teismeeas ei olnud neil püsivat suhet treeneriga palliplatsil või eakaaslastega väitlusklubis.

Kohatud on ka väited, et meil ei ole huvihariduses piisavalt kodanikualgatust. See on lihtsalt teine viis öelda, et professionaalne töö noortega ei peakski olema tasustatud ning õhinast pakatavad kodanikud peaksid aastaid tasuta ja enda piiratud ressursside arvelt viima läbi nii elulist osa sotsialiseerimisest, nagu seda on huviharidus.

Huvihariduse rahastamine saadaks viimaks  tõsiseltvõetava sõnumi selle kohta, et me tahame ühiskonnana oma inimressursi probleemidest välja kasvada ja suudame näha, et kõrgest emapalgast ei piisa jätkusuutliku tööjõu tagamiseks, kui vahepealsete aastate jooksul keskkond kasvu ja arengut ei toeta.

Keeruline on  teha õigeid valikuid keskkonnas, kus isegi alkohol on huviringidest kättesaadavam. Aktsiis on Eestis piisavalt madal, et alkohol noortele taskupärane oleks ehk teiste sõnadega: see ei täida oma eesmärki. Vaatamata 5% alkoholiaktsiisi tõusule, mis 2014-ks aastaks planeeritud, ei vähene tarbimine, sest reaalhindades tähendab see kõigest paari senti õllepurgi kohta. Tõendatult kõige otstarbekamaks poliitikameetmeks oleks siinkohal aktsiisi tõstmine kordades suuremate numbritega kui inflatsioon.

Problemaatilisem noorte seisukohast on madala alkoholisisaldusega õlled, siidrid ja segujoogid, millega esmalt kokku puututakse. 39% noortest on esimese õlle joonud 11-aastaselt, kolmandik on purjus olnud 13-aastaselt ja kolmandik on 15-aastaselt tarvitanud illegaalseid narkootikume. Ent ometigi ei pea see nii olema.

Riiklik planeerimine võiks olla juhitud teadmisest, et tammed sünnivad ikkagi tõrudest.

Share on Facebook0Tweet about this on Twitter0Share on Google+0

Kommentaarid

kommentaari