Inimahvist veiniklaasini

juuni 11, 2014

Kati Külm
katikylm@hotmail.com

 



Kunagi ammu, meile hoomamatult palju aega tagasi, avastas üks inimahv, et terava kiviga saab katki lüüa selliseid pähkleid, mida ta enne kätte ei saanud. Sellel hetkel oli ta ilmselt endaga päris rahul, ega mõelnud, et kunagi võiks tema liigist areneda tänapäeva intelligentne inimene. Samamoodi nagu teistest võib ­olla natuke nutikam ahv, inimevolutsiooni alguses, ei ole ka meie evolutsiooni lõpp-­produkt. Vaatamata kogu uskumatult keerulisele, vajalikule ja toredale tehnoloogiale, mis me leiutanud oleme, puuduvad meil oskused igapäevaprobleeme lahendada ning lõõgastuda.

Usun, et kui avaldan arvamust, et alkohol on Eesti inimeste tervise­ ja sotsiaalsete probleemide üks suuremaid põhjusi, ei tahaks keegi sellele väitele vastu vaielda. Seetõttu sooviksin ise väljakutset esitades ja oma arvamust oponeerides väita, et meie hüpotees on vale. Mulle tundub, et ühiskonna probleemid tulevad hoopis meie puuduvatest oskustest adekvaatselt raskustega toime tulla ning seetõttu oleme aktsepteerinud alkoholi kui kõige kiirema, samas ajutise lõõgastumise viisi. Lihtsam ja levinum on ikka teha sõpradega väike vein kui minna neljaks tunniks mediteerima.

Keskendudes teemale tulevase arsti vaatenurgast, tunnen tihti, et alkoholiprobleemiga inimene on meie ühiskonnas nurka surutud, ja olles aus, sellele aitame kaasa ka meie, arstkond. Vaevalt leidub mõni meedik, kellel ei oleks alkoholist tingitud probleeme ravides tekkinud mõte, et tehakse tühja tööd. Sellest tulenevalt suuname oma pahameele alkoholi liigtarvitajale, kas siis sõnadega häbistades või mitteverbaalselt. Nentides lihtsalt fakti, et alkohol on kahjulik, jätame tegelikult inimese oma probleemiga üksi; moodustub surnud ring ja mittetahtlikult suuname ta edasi jooma – sest nagu ütles Prosper Mérimée: „naudingutes kärnad ei sügele“. Kuid kas meie põhjendatud pahameel on suunatud õigesse kohta? Kas kõige nõrgema lüli veel nõrgemaks tegemine aitab lahendada probleemi?

Kõigile meeldib mõelda, et oleme sõltumatud, iseseisvad ja teeme kõik oma otsused ise. Antud teema juures võiks ju väita, et keegi ei sunni inimesi liigselt alkoholi tarbima, valik juua tehakse ju ise. Me ei taha tunnistada, et meie ja ka teiste nii-öelda iseseisvad otsused on tegelikkuses mõjutatud kogu ühiskonna poolt, mis omakorda seab meie sõltumatuse tugevalt kahtluse alla. Inimese vajadus kuuluda on teinud meie eest valikud juba enne, kui me seda tähele paneme. Näiteks tundub meile igati normaalne, kui peole tulnud inimest keelitatakse pigem võtma koos teistega klaasike veini, kui aktsepteeritakse ilma pikema jututa tema valikut mitte juua. Samuti ei ole ka väga tavapäratu olukord, kus isegi intensiivravi osakonnas tähistavad töötajad sünnipäeva, puhkusele minekut ning aastavahetust iseenesest mõistetavalt klaasikese võtmisega. Kas meie oma teadvustamata silmakirjalikkusega, kus ühelt poolt arstidena anname selge signaali alkoholi kahjulikkusest ja samas teiselt poolt olles sellist käitumist tolereerivad ühiskonnaliikmed, ei aita me mitte kaasa alkoholi liigtarvitamisele?

Kuigi ajalooliselt on arstile omistatud eriline ühiskondlik roll, mis võib tihti ka päris nauditavaks osutuda, ei ole arst tegelikkuses supervõimeid omav inimene, kes aitab kõiki hädasolijaid ning samas tuleb toime igapäevaprobleemidega, käitudes alati omaenda õpetlikele sõnade järgi. Arvan, et ühendades teadmised alkoholi tarbimise tagamaadest ning alkoholismist kui raskest haigusest, mille ravimeetodite hulka ei kuulu näpuviibutamine, ning lisades sellele iseenda käitumise võimsa eeskuju, mille vastu ei saa ükskõik kui eeposlikult ritta laotud sõnad, on meil võimalus seda keerulist olukorda klots-­klotsi haaval ümber ehitada. Kasutagem seda autoriteeti, kuna võib ­olla on tulevikus, kus diagnoosi teostavad robotid, uued organid tulevad printeritest ning arstikutsest on kadunud see müstiline element, mida praegu nimetatakse veel kunstiks, selleks natuke hilja.

Artikkel oli esialgselt mõeldud avaldamiseks Eesti Arstis. 

Share on Facebook0Tweet about this on Twitter0Share on Google+0

Kommentaarid

kommentaari