Kes vastutab?

september 3, 2014

Marta Velgan
marta.velgan@gmail.com

 



Hiljuti sai meie blogis tähelepanu Facebooki üritus, kus kutsuti inimesi üles septembrikuus alkoholist loobuma. 31. augustil loodi Facebooki aga uus üritus, mille kavatsused on risti vastupidised ning mis mõjub üleskutse “Alkoholivaba september!” kõrval kuidagi irooniliselt. Nimelt toimub 2. – 7. septembril Tartu pubis Naiiv üritus nimega “Nomihodai ehk joo palju tahad”. Facebookis reklaamitakse seda üritust nõnda: “Ostad baarist 12-eurise käepaela, millele märgime kellaaja ja siis saad Yo-ho brewery õllesid juua 2 tunni jooksul nii palju kui tahad. Konks? Konksu ei ole. Lihtsalt see, et ühe käepaela eest soetad sa õiguse juua ühel inimesel. Uue õlle saad siis, kui eelmise purgi tagasi tood. Asi lõppeb, kui laupäeval sulgeme või nii kaua, kuni õlut jätkub.”  Sama pakkumine kehtib ka mitmes teises pubis ja baaris.

Nomihodai tuleneb Jaapanist ning tähendab “joo nii palju kui jaksad”. Tegemist on Jaapanis väga populaarse baaride poolt tehtava pakkumisega, kus mingi kindla rahasumma eest saab üldjuhul limiteeritud aja jooksul tarbida nii palju alkohoolseid jooke kui inimene jõuab. Mis on selle asja mõte? Eks ikka end odavalt ja kiiresti purju juua. Otse loomulikult ei jää sellest puutumata ka baarid, kes inimene purju jootmise pealt korraliku kopika teenivad. Minul tekib aga küsimus, kes vastutab inimese tervise, õigemini selle rikkumise, eest?

Enamik ilmselt vastaks, et vastutab ikka inimene ise. On ju meie ühiskonnas levinud põhimõte, et “oma keha, teen, mis tahan”. Pealegi on enamik eestlasi veendunud selles, et tarbivad alkoholi mõõdukalt ning oskavad piiri pidada. Samas kui inimene on maksnud 12€, et osa võtta nomihodai’st, siis vaevalt piirdub ta kahe tunni jooksul vaid 1-2 õllega. See oleks sama hea, kui maksta buffee-õhtusöögi eest paarkümmend eurot ning piirduda seejuures vaid supiga. Arvestades, et selle konkreetse õlle hind jääb 3-4€ vahele, juuakse kahe tunni jooksul ilmselt vähemalt neli õlut, võimalik, et isegi rohkem.  Inimene on olemuselt juba selline, et kui midagi pakutakse tasuta või soodsamalt, tuleb tarbida nii palju kui võimalik. Eelmise aasta TEDxTartu üritusel käis psühholoog Andero Uusberg välja mõtte, et reklaamid, kampaaniad, pakkumised ja muul kujul turundus, mis mõjutab inimest oma tervist kahjustama, on oma olemuselt ebaeetilised. Kui me juba vaistlikult aimame, et kõik nomihodai sarnased üritused suurendavad tarbitava alkoholi kogust, siis kas on baaride poolt üldse eetiline sellist pakkumist siis teha?

Siinkohal võiks muidugi arutleda ka selle üle, kas buffee tüüpi õhtu- ja lõunasöögid on siis samuti kurjast. On ülekaalulisus ju paljude varase surmani viivate haiguste peamiseks riskiteguriks. Ülesöömisel ja ülejoomisel on siiski suur vahe. Ühekordne ülesöömine võib küll tekitada halva enesetunde päevaks-paariks, kuid ühekordne alkoholi suurtes kogustes tarbimine võib sõna otseses mõttes põhjustada surma. Maailmast võib leida rohkelt näiteid selle kohta, kuidas noor inimene on lühikese aja jooksul suure koguse alkoholi joomise tõttu oma elu kaotanud.

Loodame siiski, et Naiivis töötavad baarimehed-baaridaamid on piisavalt kogenud ja tähelepanelikud, et tuvastada raske joobega isikud ning sekkuda enne, kui see kellegi jaoks halvasti lõpeb.

Share on Facebook0Tweet about this on Twitter0Share on Google+0

Kommentaarid

kommentaari