L_Kõrv

Silmakirjalikkusest

märts 30, 2014

Liisa Kõrv
liisakorv@gmail.com

 



Mulle tundub, et meie ühiskonnas eksisteerib alkohol suure simakirjalikkuse mulli sees, mida ihu ja hingega kaitseme. ”Ihu ja hing” on üsna hea kujund, sest just seda etanooliga kahjustame. Seda olen kindlasti teinud ka mina. Nagu teised, arvasin, et Eestis on suur probleem joomisega, aga MINA ju tarbin täiesti normaalselt. Kui mõelda nende ühikute peale, mis tavalisel koosviibimisel alla sai kummutatud, pole need küll alkoholismile viitavad, kuid siiski tublisti üle normi. Me taunime neid, kes liialdavad, kuid samas õigustame seda ebaratsionaalset alkoholitraditsiooni, mis meie teadvusesse salvestunud on ja mida alkoholitööstus toidab.

Alates meie väikese grupi tegevuse algusest, olen palju rohkem hakanud juurdlema selle fenomeni üle, mis meie riiki iseloomustab. Miks on see suhtumine nii silmakirjalik? Miks mina olen nii silmakirjalik? Kes mõjutab meie otsuseid? Taoline aus olukorra hindamine on muutnud ka minu suhtumist alkoholi. Joon nüüd palju vähem kui varem ja see on võrdlemisi lihtne. Siiski tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kui olen sõpradega väljas ning mõtlen, et enam rohkem ei tohiks, aga samas niiii tahaks seda head Inglise siidrit veel mekkida…
Kõikidel on omad põhjused, miks nad midagi teevad, ja seda tuleb austada. Samuti tuleb mõista, et ühiskonnana edasi nii minna ei saa ja alkoholipoliitika tõhustamine ja seeläbi normide muutus on õige kurss. Selle nimel tasub koos võidelda!

Share on Facebook0Tweet about this on Twitter0Share on Google+0

Kommentaarid

kommentaari