K_Külm

Loogiliselt. Alkoholist

märts 21, 2014

Kati Külm
katikylm@hotmail.com

 



Miks? Miks? MIKS? See on muideks minu lemmikküsimus, aga iseenesest mõistetavalt ainult siis, kui mina seda küsin, või siis, kui keegi küsib ja ma oskan vastata. Praegu on raske – ma üritan siin vastata küsimusele, miks sooviksin, et me (siin all mõtlen meie ühiskonda) vähem alkoholi jooksime, ja miks ma viitsin selle nimel töötada.

Tundub esmapilgul üsna lihtne vastus – mulle ei meeldi näha, et nii paljud inimesed (nende alla ei käi ainult alkohoolikud) alkoholi liigtarbimise  pärast kannatavad. Ma ei mõtle ainult neid, kes joovad, vaid ka neid, keda joojad mõjutavad. Ilmselt ei ole väga mõnus, kui keegi sulle purjus peaga otsa sõidab, või kui sinu lähedane ennast surnuks sõidab, või kui suva purjus jorss sinuga tänaval tüli norib ja lõuksi annab. Rääkimata igapäevasest koduvägivallast, mis meie ümber toimub, aga mida me tihti ei näe. Ühesõnaga väga lihtne ja loogiline vastus.

Kui rääkida nendest probleemidest, siis kõik nõustuvad, et midagi peaks tegema, jah, ja et vähem peaks jooma, aga las keegi teine teeb ja las keegi teine joob vähem: ”Mis mina üksi ära teha saan? Ja ega ma nii palju ju ei joo kah!”

Aga miks me üldse joome? Elu on selline raskemapoolne ja ma arvan, et kui väidan, et alkohol on meile kõigile kõige kergemini kättesaadev lõõgastusvahend, siis enamik nõustuvad – hea lihtne võtta. On ka teisi viise kuidas lõõgastuda, aga ei viitsi ikka küll peale töö- või koolinädalat trenni või metsa jalutama minna. Pealegi saab purjus peaga ennast ju vabaks lasta ja rääkida või teha neid asju, mida muidu „ei saa“.

Tegelikult see ongi kõige huvitavam minu jaoks: miks me peame enda teadvust kuidagi mõjutama, et ennast enam-vähem vabalt tunda? Ja kas me peame? Mina ei tea – tundub, et peame. Aga noh, see on juba teine teema ja ilmselt ühtset vastust pole. Tulles tagasi selle juurde, et joome, kuna alko on kõige lihtsamini kättesaadev lõõgastusvahend, siis keegi sellele vastu ei vaidle. Samas väga paljud ei usu, et kui kättesaadavust piirata, siis inimesed joovad vähem – loogika läheb katki ja ei tööta, mul kah ei töötanud algul! Nüüd töötab. Või noh paremini küll kui enne.

Mul on rohkem küsimusi kui vastuseid. Tavaline värk. Mis siis saab, kui me enam nii palju ei joo? Võibolla hakkab hea ja suurest rõõmust lähme metsa jalutama? Äkki siis 18-aastaseks saamise suurim rõõm polegi enam, et poest saab seaduslikult alksi osta? Või äkki ei ole enam oluline, et pärast pidu oleks vaba päev „puhkamiseks“?

Aga miks ma ikkagi hoolin ja viitsin? Ma ei tea, huvitav on!

Share on Facebook0Tweet about this on Twitter0Share on Google+0

Kommentaarid

kommentaari