Noored alkoholist sõltumatuks

oktoober 9, 2015

Kadri Kasak
kadrikasak@gmail.com

 



Alkohol on Eestis meelemürkidest populaarseim ning temaga seonduv äritegevus kõige vähem reguleeritud. Sellele võib praktiliselt piiramatult reklaami teha ning keskmisel Eestlasel kulub kõigest 10 minutit, et jõuda paika, kust seda soetada saab (Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 2013, EKI). Arusaadav, et enamus Eestlasi seda tarvitab ja loogiline, et lahja alkoholi vormis on see ka esimene, millest noored oma eksperimente psühhotroopsete ainetega alustavad (ESPAD uuring 2012).

Eesti ühiskonna jaoks ei ole alkohol lihtsalt keemiline ühend või ravim, millel on oma spetsiifiline toime ja kasutusvaldkond. See on midagi palju suuremat. See on osa Eesti kultuurist, igapäeva- ja pidupäevaelust. See on osa ka kuni 60 000 inimese isiksusest ehk umbes nii palju on meil alkoholisõltlaseid. Keskkonnas, mis on immerseeritud alkoholiga, on raske oma otsustes ja tegudes alkoholisõltumatuks jääda. Isegi kui alkoholi ise ei tarbi, siis teeb seda tõenäoliselt mõni pereliige. Ja kui pere peaks karske olema, siis ehk on keegi lähedastest töö kaudu seotud alkoholi- või turundustööstusega, jaekaubanduse või toitlustusega. Ja kui see kõik on välistatud, võib ikkagi juhtuda, et pahaaimamatult mõne purjus juhi teele jääd. Tõenäosus on väike, kuid olemas.

Täielikult sõltumatuks jäämine on keeruline isegi haritud ja intelligentsele täiskasvanud inimesele. Sellele vaatamata oleme ühiskonnana otsustanud siinkohal liberalismi kasuks ning ei piira oluliselt võimalust alkoholi tarbida. Alaealiste osas oleme aga nõuks võtnud neid meelemürkidest eemal hoida. Samadel põhjustel, miks rasedatel ei soovitata alkoholi tarvitada, ei lubata seda teha ka alaealistel. Kiiresti arenevas organismis võivad toksilised ained (nende hulka kuuluvad nii erinevad ravimid kui ka psühhotroopsed ained, sealhulgas alkohol) palju kurja teha. Kuigi 17. aastase füüsis on juba praktiliselt välja arenenud, siis ajus toimuvad sel ajal alles väga kriitilised ning ellujäämise seisukohast olulised muutused. Kõige rohkem areneb noorukieas prefrontaalkoor (selle küpsemine kestab mõningail andmeteil isegi kuni 40. eluaastani), mis on seotud erinevate kognitiivsete võimetega nagu planeerimine, otsustamine, enesedistsipliin. Neid oskusi on väga vaja, et tänapäeva konkurentsitihedas maailmas toime tulla.

Teadusuuringutega on näidatud, et alkohol on eriti toksiline just sellele piirkonnale. Näiteks on leitud, et neist, kes olid esimest korda purjus 14. aastaselt sattusid peaaegu pooled (47%) elu jooksul mingisugusesse sõltuvusse. Seevastu nende hulgas, kes olid esmakordselt purjus alles 21. aastasena, oli sõltuvusse sattunuid umbes viis korda vähem (Grant et al, 1998). Viide sellele, et alkohol arenevas organismis kahjustab meie tuleviku tahtejõudu, võimet end ise juhtida ja olla seega sõltumatu.

Põhjus, miks noori aktiivselt alkoholist eemal hoida ei seisne ainult alkoholi erilises toksilisuses arenevale ajule. Noor on võrreldes täiskasvanuga palju enam mõjutatav oma tarbimisvalikutes väliskeskkonna poolt. Ta alles otsib oma identiteeti ning tema enesekindlus on tihti sõltuvuses sellest, mida eakaaslased arvavad ja kas ta sobitub ühiskonna poolt seatud raamidesse. Nooruki valikuid raskendab veelgi alkoholitööstus, kes loob meedia ning muude nippide abil illusiooni, et alkoholi joomine on põhjuslik tegur meie elu ilusates hetkedes. Kõige enam saab noorukile siinkohal toeks olla perekond. Kuid kahjuks on Eestis palju vanemaid, kes on kas ise alkoholi küüsis või mingil muul põhjusel ei mõista vajadust oma last kaitsta varase purjutamise eest. Sellises keerulises olukorras võib juhtuda, et noorega tegelev professionaal on ainuke, kes toetab alkoholist sõltumatuks jäämise valikut, on eeskujuks ning pakub välja argumente, mis toetavad kainet elustiili.

Pakun siinkohal välja mõned ideed, kuidas laste ja noortega töötav inimene saaks kaasa aidata alkoholist sõlumatu elu rajamisel.

1. Lapsed ja noored teavad enamasti väga hästi, et alkoholi tarbimine võib põhjustada erinevaid terviseprobleeme, sõltuvust ja isegi surma. See ei pruugi aga neid kõnetada. Haigused on ju vanainimeste probleem, nemad on aga noored ja tugevad. Mõned neist võivad isegi mõelda fraasides: ”C’est la vie! , Live fast, die Young!” See on täiesti loomulik lähenemine selles vanuses, sest ette mõtlemise oskus ei ole täiellikult veel välja arenenud ja elukogemust napib. Noori võiks aga kõnetada teema: kuidas iseseisvalt hakkama saada ning elus läbi lüüa. Selle teema sidumiseks alkoholiga võib kasutada näiteks järgmist skeemi:

– Küsida noorelt:  “Milliseid oskuseid vajab inimene 21.sajandi kiiresti muutuvas maailmas, et hästi hakkama saada ja oma unistusi täide viia?”.

– Spontaanselt või läbi suunamise kõlavad kindlasti vastused: “otsustusvõime, võime ette mõelda ja planeerida, tahtejõud”

– Näidata pildi peal, millise aju piirkonnaga need funktsioonid seotud on – preforntaalne koor

– Tutvustada mudelit, kust alkoholi tarvitamisega alustamise iga ning prefrontaalkoore võimekus on omavahel seotud. Mida varem alustada alkoholi tarbimist, seda vähem areneb välja meie prefrontaalkoor ehk võime iseennast (miks mitte ka teisi) juhtida ning olla sõltumatu (viimane peaks olema noortele eriti oluline argument). Skeem ja täpsem lugemine Crues, He, Hodge, 2007.

2. Aidata noortel teadvustada tegureid, mis võiksid mõjutada neid enneaegsele alkoholitarbimisele.

a. Mõistmine, et alkoholireklaami peamine eesmärk on leida uusi tarbijaid ning suurendada joodavate koguste hulka kasu saamise eesmärgil, võib tekitada soovi mitte mõjutatud saada. Mitte keegi ei soovi olla manipulatsiooni ohver. See võib tekitada lausa trotsi (eriti veel teismelisel) ning see trots toetab kaineks jäämise valikut. Siin on vaid mõned näited sellest, kuidas alkoholitööstus läbi turunduse üritab (tihtipeale ka edukalt) meid uskuma panna, et alkohol on tarvilik komponent meie iga- ja pidupäevades:

– Pidupäev – alkohol on osa isegi ametlikest vastuvõttudest, rääkimata tantsupidudest, vaata ka https://www.youtube.com/watch?v=OTRkFMrNjTk

– Eestlaseks olemine – näiteks Viru Valge sini-must-valgesse mähituna või A le Coqi laulu- ja tantsupeokampaania, vaata ka https://www.youtube.com/watch?v=G-eaDhGS_S4

– Meheks olemine https://www.youtube.com/watch?v=-mmmDvYZUJc ja sotsiaalselt tunnustatud olemine, näiteks Saku 100% pehmovaba õlu https://www.youtube.com/watch?v=G-eaDhGS_S4

b. Tutvustades sotsiaalse surve olemust ja mängides läbi vastavaid situatsioone, on intelligentsel noorel võimalik palju edukamalt vastavas olukorras end mõtteliselt distantseerida. Selles osas võiks abiks olla Tervise Arengu Intsitudi uus noortele mõeldud kodulehekülg www.noored.alkoinfo.ee

3. Kokkulepete tegemine kas grupis või individuaalselt, et alkoholi (ja miks mitte ka muude meelemürkide) ei tarbita. Näiteks: “Noor ei tarbi enne 18. eluaastat meelemürke”. Kui selline üleüldine lubadus eeldab suurt usaldust kahe osapoole vahel, siis kokku võib leppida ka ainult teatud situatsioone puudutavas. Näiteks koorijuht võib noortekoori liikmetega (kes võivad olla ka vanemad kui 18, ka nende aju alles areneb), et kooriga seotud üritustel mõnuaineid ei tarbita. Selline lähenemine toimib, kui osapooled üksteist austavad ja usaldavad. Indiviidi tasemel soovitatakse seda võtet just lapsevanematele, kuid seda võib teha ka näiteks noorsootöötaja, kellega on noorel usalduslik suhe loodud.

4. Tekitada nõudlus konservatiivse alkoholipoliitika järele, sest noored võidavad sellest enim. Teadusuuringutega on näidatud, et kõige efektiivsemad meetodid lühikeses ajaraamis alkoholi tarbimise vähendamiseks on alkoholi kättesaadavuse raskendamine läbi hinnatõusu ja müügipunktide vähendamise ning reklaami ja turunduse keelustamine. On leitud, et noored on just need, kes on alkoholireklaami poolt enim mõjutatavad ja neid tuleks selle eest kaitsta.

5. Eeskujuks olemine. Noorega töötav professionaal ei pea kindlasti karsklane olema, kuid on suureks toeks, kui ta väldib alkoholi tarbimist situatsioonides, kus võib esineda kokkupuudet alaealistega. Kindlasti on purjutamine ebasobiv tegevus ühistes laagrites ja muudel olengutel.

6. Noorukiea arenguline ülesanne on võtta riske, kompida iseenda ja oma keskkonna piire. Selleks tuleb noortele luua erinevaid võimalusi enda proovile panemiseks, uute oskuste arendamiseks ning uute asjade proovimiseks. Kui selleks ei ole paremaid võimalusi, siis alkohol ja teised mõnuained pakuvad võimalust oma organismiga eksperimenteerimiseks.

Aitäh Sulle, noortega tegelev professionaal, kes Sa lood iga päev alternatiivseid võimalusi nende vaba aja sisustamiseks ja riskide võtmiseks. See on uimastiennetuse (ka alkohol on uimasti) nurgakivi. Kui tänu sinule lükkab teismeline oma alkoholi proovimist ja tarbimist edasi, siis vastavalt teadusuuringule (Grant, Dawson, 1998) kahaneb tema risk jääda hilisemas elus ükskõik millest sõltuvaks iga edasilükatud aastaga 14% .

Share on Facebook0Tweet about this on Twitter0Share on Google+0

Kommentaarid

kommentaari