Tervema ja õnnelikuma Eesti nimel!

oktoober 5, 2014

 



Lugupeetud erakondade esindajad,

 

Me kõik tahame elada tervelt ja õnnelikult. Samuti sõltub Eesti riigi edukus ja jätkusuutlikkus suuresti Eesti rahva tervisest. Paraku aga pole Eestis inimeste tervis kiita. Oleme nii alkoholitarbimise kui ka suitsetamise osas Euroopa tipus ning see kajastub ka meie inimeste oodatavas elueas. Lisaks tervisekahjudele toob alkoholi liigtarbimine ka mitmeid sotsiaalseid kahjusid, vähendab meie turvatunnet ning põhjustab Eesti riigile otsest majanduskahju 1,6 – 2,5% SKP-st (1). Sarnaselt mitmetele Lääne-Euroopa riikidele (sh Soome, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Prantsusmaa) oleks ka Eesti riigil viimane aeg rakendada oma rahva tervise tagamiseks ja kaitsmiseks tõenduspõhiseid meetmeid.

Soovime anda Teile ülevaate võimalikest meetmetest, mida tulevane Eesti valitsus võiks rakendada loomaks keskkonna, mis võimaldaks Eesti inimestel elada pikka, õnnelikku, täisväärtuslikku ja turvalist elu. Antud pöördumine on apoliitiline ning meie soovitused lähtuvad vaid parimatest rahvusvahelistest meditsiiniuuringutest, alkoholi- ja tubakapoliitika rohelisest raamatust ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustest. Oluline on rõhutada, et iga meede iseseisvalt suurt mõju ei oma ning paremate tervisetulemuste saamiseks tuleks neid rakendada üheskoos. Juhul, kui otsutate toetada alltoodud meetmeid, kaasneks sellega arvestatav diskussioon ja toetus meedias nii meie endi, kui teiste noorteorganisatsioonide, arstide ja teiste meditsiinitöötajate ning poolt.

 

I Eesmärk: Vähem alkoholi, pikem elu, edukam Eesti!

Selle saavutamiseks:

  1. Tuleks alkoholitoodete hinda tõsta kiiremini kui tõuseb Eestis keskmine palk. Alkohol ei tohiks sissetulekuid arvesse võttes odavamaks muutuda vaid peaks kallinema. Praegune valitsus on teinud õige otsuse tõstes alkoholiaktiisis järgmisel aastal 15% ja edaspidi 10% aastas, kuid sellest ei piisa. Teadusuuringud on näidanud, et hind mõjutab alkoholi tarbimist enam kui ükski teine meede, seda eelkõige madalama riskijoojate ja noorte seas (2-3). Lisaks toob see riigieelarvele lisaraha, mida saaks paraleelselt investeerida tervishoidu ja salaturu vastu võitlemisse.
  2. Piirata alkoholitoodetele tehtavat turundust:
    1. Mitte lubada alkoholitoodete reklaamimist (televisioonis, raadios, internetis, paberväljaannetes ning väljas). Tubakatoodete reklaam keelustati Eestis juba aastaid tagasi ning pole ühtegi veenvat põhjust, miks peaks jätkama alkoholi reklaamimist. Rohked teadusuuringud on näidanud, et igasugune alkoholireklaam (sh filmides, muusikas, sponsorluse näol) tingib selle, et alkoholi proovitakse varasemas eas ning tulevikus tarbitakse rohkem. Mitmed riigid, nagu Prantsusmaa, Norra, Leedu, Venemaa ja Ukraina on rakendanud sarnaseid meetmeid, vähendades sellega alkoholi tarbimist eelkõige noorte hulgas (4).
    2. Keelata alkoholitoodetele soodus- ja eripakkumiste tegemine (sh kogustepõhine kampaania nagu 3=2 ning müümine alla sisseostuhinna). Poes soosivad need alkoholitoodete suuremas koguses varumist, baarides aga ületarbimist (3).
    3. Tasuta alkoholi pakkumine maksumaksja poolt finantseeritud avalikel üritustel võiks olla erand, mitte reegel. Tasuta alkohol mõjutab alkoholi jooma ka neid, kes muidu seda võib olla ei teeks ning jätab vale eeskuju meie noortele. Samal ajal võiks jätta igaühele võimaluse soovi korral nendel üritustel ise alkoholi osta. Sellega suurendame inimeste vabadust ise otsustada selle üle kas ja kui palju ta alkoholi tarbib.
  3. Vähendada alkoholi üleüldist kättesaadavust. Mitmed alkoholiostud tehakse impulsiivselt, kusjuures soov osta tekib enamasti peale poeruumi sisenemist. Soome ja Norra praktika on näidanud, et kange alkoholi müümine selleks eraldi ette nähtud poodides vähendadab alkoholi tarbimist ning mis veelgi olulisem alkoholi kättesaadavust alaealistele.
    1. Vähendada alkoholi jaemüügi kohti. Kui Eestis on kanget alkoholi müüvate poodide hulk 100 000 elaniku kohta 196, siis Soomes on vastavalt kuus ja Rootsis neli. Paarikümne uuringu analüüsimisel on leitud, et alkoholi jaemüügi kohtade vähendamine mõjutab nii üleüldist tarbimist kui alkoholist tingitud kahjusid. (5)
    2. Lubada alkoholi müüki jaekauplustes vaid eraldi müügialal, mis asuks teistest kassadest võimalikult kaugel ning millel oleks eraldi müüjaga teeninduslett. See aitaks veelgi tõhusamalt vähendada alkoholi kättesaadavust alaealistele.
    3. Lõpetada alkoholi müük kell 20:00. Konjunktuuriinstituudi andmetel müüakse Eestis alkoholi 84 tunnil nädalas, samal ajal kui Soomes 64 ja Rootsis 45 tunnil. Ostud peale seda on tihtipeale impulsiivsed, mitte planeeritud ning soosivad liigtarbimist. (5)

 

II Eesmärk: Vähem suitsetamist, vähem südamehaigusi ja haigestumist vähki.

Selle saavutamiseks:

  1. Peaks tubakatoodete hind tõusma kiiremini kui keskmine palk. Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega on Eestis tubakatooted üle kahe korra odavamad. Pika-ajalised teadusuuringud näitavad aga, et hind omab kõige tugevamat mõju suitsetamise sagedusele ning seekaudu mõjutab haigetumist ja suremust. (6)
  2. Lubada tubakatoodete müümist vaid selleks ettenähtud kassas. Peale üleminekuperioodi võiks tubakatooteid müüa vaid ühes spetsiaalses kassas, kus tooted ise on varjatud. See samm on olnud efektiivne mitmes Lääne-Euroopa (sh Suurbritannias) riigis suitsetamise vähendamisel, eriti noorte seas. (7)
  3. Reguleerida sarnaselt tubakatoodetele ka e-tubakatoodete maksustamist ning kasutamist avalikus kohas. Tubakafirmad on investeerinud e-sigarettidesse, kuna nad teavad, et e-sigarettide reklaam suurendab ka tubaka tarbimist. (8) Samuti on mitmed uuringud on näidanud, et e-sigareti proovimine suurendab noorte suitsetamise tõenäosust.

 

III Eesmärk: Vähem soola, vähem südamehaigusi.

  1. Koostöös Eesti suurimate toiduainete tootjatega vähendada eestlaste soola tarbimist. Koostada pikaajaline plaan, mille jooksul vähendatakse järk-järgult soola sisaldus pea kõigis toidukaupades (sh. saiad, leivad, supid, singid) 50% võrra. Suurbritannias oli selline meede äärmiselt efektiivne, vähendades suremust südameveresoonkonna haigustesse. (9-10) Südame- ja veresoonkonnahaigused on aga Eestis peamiseks surmapõhjuseks, tappes Eestis kaks korda rohkem mehi kui Soomes või Sloveenias.

 

IV Eesmärk: Rahvas liikuma!

  1. Investeerida rohkem raha rattateede ehitusse, et linnas rattaga liiklemine oleks mugavam ja turvalisem.(11) Raha selle jaoks saab tulla kui:
  2. Kehtestada automaks mitteökonoomsetele ning luksusautodele. Autoga liiklemine võib põhjustada kehakaalu tõusu, mis on omakorda südame- ja veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja erinevate vähivormide riskifaktoriks. Maasturiga kaasneb avarii korral suurem vigastusoht jalakäijatele võrreldes tavaliste autodega.(12) Mitteökonoomsed autod paiskavad õhku enam heitgaase ning saastavad sellega enam õhku, suurendades seega haigestumist astmasse ja muudesse kopsuhaigustesse (13) ning panustades kliimasoojenemisse.

 

Toonitame, et alkoholi ja tubaka näol ei ole tegemist eluks vajalike esmatarbekaupadega, veel enam, need tooted on võivad tekitada sõltuvust ning tekitavad kahju nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Eeltoodud meetmed ei piira kuidagi iga üksikindiviidi õigust ja vabadust otsustada millal ning kui palju ta alkoholi tarbib, pigem vastupidi. Soovime vähendada tootjate poolset mõjutamist ning suurendame sellega inimeste valikuvabadust. Meie leiame, et on viimane aega midagi asjalikku ette võtta, et meie lapsed kasvaksid üles terves ja turvalises keskkonnas!

 

Lugupidamisega,

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

 

Kasutatud kirjandus:

  1. Alkoholipoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium 2014.
  2. Wagenaar, Alexander C., Amy L. Tobler, and Kelli A. Komro. “Effects of Alcohol Tax and Price Policies on Morbidity and Mortality: A Systematic Review.” American Journal of Public Health 2010:2270–78.
  3. Purshouse, Robin C, Petra S Meier, Alan Brennan, Karl B Taylor, and Rachid Rafia. “Estimated Effect of Alcohol Pricing Policies on Health and Health Economic Outcomes in England: An Epidemiological Model.” The Lancet 2010:1355–64.
  4. Saffer, Henry. “Alcohol Advertising Bans and Alcohol Abuse: An International Perspective.” Journal of Health Economics 1991:65–79.
  5. Popova, Svetlana, Norman Giesbrecht, Dennis Bekmuradov, and Jayadeep Patra. “Hours and Days of Sale and Density of Alcohol Outlets: Impacts on Alcohol Consumption and Damage: A Systematic Review.” Alcohol and Alcoholism 2009:500–516.
  6. Lai, Taavi, Jarno Habicht, Marge Reinap, Dan Chisholm, and Rob Baltussen. “Costs, Health Effects and Cost-Effectiveness of Alcohol and Tobacco Control Strategies in Estonia.” Health Policy 2007:75–88.
  7. Paynter, Janine, and Richard Edwards. “The Impact of Tobacco Promotion at the Point of Sale: A Systematic Review.” Nicotine & Tobacco Research 2009:25–35.
  8. Andrade, M. d., G. Hastings, and K. Angus. “Promotion of Electronic Cigarettes: Tobacco Marketing Reinvented?” BMJ 2013:f7473–f7473.
  9. He, F. J., and G. A. MacGregor. “A Comprehensive Review on Salt and Health and Current Experience of Worldwide Salt Reduction Programmes.” Journal of Human Hypertension 2008:363–84.
  10. Wyness, Laura A, Judith L Butriss, and Sara A Stanner. “Reducing the Population’s Sodium Intake: The UK Food Standards Agency’s Salt Reduction Programme.” Public Health Nutrition 2012:254–61.
  11. Andersen L, Schnohr P, Schroll M, and Hein H. “ALl-Cause Mortality Associated with Physical Activity during Leisure Time, Work, Sports, and Cycling to Work.” Archives of Internal Medicine 2000:1621–28.
  12. Simms, C. K., and D. P. Wood. “Pedestrian Risk from Cars and Sport Utility Vehicles – A Comparative Analytical Study.” Proceedings of the Institution of Mechanical Engineers, Part D: Journal of Automobile Engineering 2006:1085–1100.
  13. Andersen, Zorana J., Martin Hvidberg, Steen S. Jensen, Matthias Ketzel, Steffen Loft, Mette Sørensen, Anne Tjønneland, Kim Overvad, and Ole Raaschou-Nielsen. “Chronic Obstructive Pulmonary Disease and Long-Term Exposure to Traffic-Related Air Pollution.” American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine 2011:455–61.
Share on Facebook0Tweet about this on Twitter0Share on Google+0

Kommentaarid

kommentaari