Pohmelliravi – kas mõistlik kulutus haigekassale?

oktoober 5, 2014

Liisa Kõrv
liisakorv@gmail.com

 



Töötasin suvel Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas abiarstina. Tihti satuvad EMO’sse inimesed kas otseste või kaudsete alkoholi kuritarvitamise mõjude tõttu. Omajagu on elu hammasrataste vahele jäänuid, kes toodud kas otse tänavalt või leituna lebamas oma kodus. Nad turgutatakse EMO’s üles ja saadetakse siis minema, kuna nende abistamiseks puuduvad Eestis võimalused ning vastu nende endi tahtmist on neid ka raske aidata. EMO’sse satub alkoholi liigatarvitamise nähtudega ka teistsuguseid inimesi, selliseid, kelle tervis ei ole veel pöördumatult kahjustunud ning kellel on lähedasi, kes neist hoolivad. Oleks ju loogiline, et suhtumine neisse on erinev? Paraku kogesin seal muud.

Toon ühe täiesti tüüpilise näite:
EMO’sse tuli 20 aastane noormees, kes oli sõpradega kolm päeva järjest alkoholi joonud ning nüüd oli tekkinud raske pohmell. Tegu oli muidu igati korraliku sotsiaalse taustaga inimesega, kes taolisi joomasööste aeg-ajalt pulli pärast teeb. Muuseas oli teda EMO’s toetamas ka kena sõbranna. Esialgu oli ta pöördunud Elva haiglasse, kust ta minema saadeti. Kuna pohmell oli väljakannatamatu – tugevad värinad, iiveldus, peavalu, lihaskrambid – siis otsustas ta ikkagi abi nõuda ja pöördus Tartusse. Kuna poiss oli hädas, otsustati Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO’s talle koheselt abi anda. Pandi tilkuma nö “Molotovi kokteil” ehk vitamiinide ja mineraalainete segu pohmelli sümptomite leevendamiseks. Kuna see ikka täielikult pohmelli ei leevendanud sai patsient ka diasepaami ehk rahustit, mille tagajärjel ta eufooriliseks muutus ja leidis, et nüüd on tal isegi veel parem olla kui purjus peaga. Osakonnas viibimise ajal tegi personal temaga toredaid nalju, suhtumine oli toetav ja sõbralik. Kuna patsient oli kindlustamata, oli tükk tegemist välja mõtlemaks erakorralist diagnoosi, mille puhul piisaks vaid visiiditasu tasumisest. Märgin ka ära, et kindlustatud patsiendid saavad taolist ravi Tartus ainult visiiditasu eest.
Ehk tundub lugejale, et juhtumit käsitleti igati korrektselt. Noor inimene oli hädas, ta pöördus abi saamiseks arstide poole ja teda aidati. See on ju ometi arsti kohustus – inimesi nende tervisehädades aidata?

Minus tekitas taoline olukord ärevust ja segadust. Ma ei saanud aru, miks on suhtumine nii üleliigselt toetav? Väga karmilt öeldes, miks ta ei võiks natukenegi kannatada? Küsides teiste töötajate käest, et kas tõesti nende arvates selline tegu on moraalselt korrektne, ei mõistnud keegi, miks ma seda üldse küsin. See on nimelt tavapraktika.

Ma küll ei taha jätta õelat muljet, kuid taoline poputav suhtumine soodustab vaid seda, et see 20 aastane mehehakatis ennast taas tsüklisse joob. Aastate pärast võib temast saada ühiskonnast väljatõrjutu, kelle abistamine on juba väga palju raskem. Kõlan nüüd üleliia dramaatiliselt, kuid haigekassa ei tohiks sellist praktikat rahastada. Hoopis mõistlikum oleks suunata rohkem raha ennetustegevusse ning alkoholisõltuvuse ravisse. Otse loomulikult peaks sellistesse patsientidesse suhtuma sõbralikult ja hoolitsevalt, kuid seda alati koos adekvaatse nõustamisega, mida antud juhul (ja ma kardan, et ka väga paljudel teistel juhtudel) ei toimunud ja ilmselt ei toimu ka tulevikus. Eestis oleks vaja välja töötada konkreetsed juhised, kuidas selliseid patsiente juba EMO’s nõustada ning mida teha edasi selleks, et need inimesed tulevikus alkoholi liigtarbimise tõttu uuesti EMO’sse ei satuks. See on teema, millega Eesti meedikud peaksid kindlasti tegelema.

Taolist pohmelliravi, või siis teiste sõnadega, joomasööstu lõpetamise ravi, harrastatakse ka teistes haiglates. Erandjuhtudel on see ka näidustatud. Peaaegu alati maksab selle eest aga inimene ise. Üritasin Internetist hindu leida. Paljudel haiglatel on see kodulehel kirjas, kuid seal ei selgu, kas see hind kehtib ainult kindlustamata isikutele, või on see kõikide jaoks tasuline.

Hinnad on üpris erinevad:

Rakvere haigla 64€, Viljandi haigla 26€, Lõuna-Eesti haigla ambulatoorselt 50€, statsionaarsel ravil 75€, Pärnu ambulatoorselt 126€ haigusjuht ja 75€ ööpäev statsionaaris, Kuressaare 64€ ambulatoorselt, 72,10€ voodipäev, Valga ambulatoorne 54€ päev, statsionaarne 68€ päev.

Share on Facebook0Tweet about this on Twitter0Share on Google+0

Kommentaarid

kommentaari