Võistlus oli küllaltki tasavägine ja esikoha pärast käis tihe rebimine. Mõõtu võeti viiel erineval alal, ei puudunud ka traditsiooniline viktoriin ja teatevõistlus. Peale nende oli päevakavas veel õmblemine, peristaltika ja „Imetav ema”.

Õmmelda tuli seajalgadel asuvaid haavu ja võitis see, kes tegi 100 sekundi jooksul kõige rohkem õmblusi. Peristaltika puhul tuli võistlejatel imiteerida sea seedetegevust ning ajada soolest läbi viis uba. „Imetava ema” korral pidid võistkonnad aga lühikese aja jooksul kummikindast tehtud nisast välja imema võimalikult palju piima.

Nagu igal aastal, siis ka sel korral oli päeva pärliks teatevõistlus, mis koosnes kolmest osast. Alustuseks pidi üks võistkonnaliige karkudega läbima teada-tuntud Vana Anatoomikumi esise ringi. Seejärel ralliti ratastoolidega üks kiirem ring ja kõige lõpuks pidi võistkond kandma kandetekil ühe oma liikme võiduka lõpuni. Kõikide alade vahepeal tuli vahetada ka opiriietuse kombinesooni.

Tihedas mõõduvõtmises jäi peale võistkond Variaabelne 5, kes pälvis rändkarika „Kuldne siiber” ning 2013. aasta moodsa meditsiinilise viievõistluse igavese au ja kuulsuse. Üritus oli igati korda läinud: lõbus oli nii osalejatel, korraldajatel kui ka pealtvaatajatel.

Kohtume taas aasta pärast!

Spordigrupp

Helena Kirsipuu

Võrratud võitjad - Variaabelne 5

Enam ei tohiks kellelegi uudiseks olla, et ülekaalulisus on ka Euroopa laste seas väga tõsine probleem ning et see tendents näib kahjuks vaid süvenevat. Ülekaalulised lapsed on tõenäoliselt meie tulevased kardiovaskulaarhaigustega patsiendid, juhul kui nad täiskasvanuikka üldse jõuavad. Selleks, et ülekaalulisust laste seas muuta, peame varakult pihta hakkama. Kuidas?

Tervist tuleb osata õigesti „serveerida” ja tegelikult on inimesed vägagi mõjutatavad, isegi siis, kui nad seda ei tunnista. Näiteks on tehtud uuringuid, et kui inimestele anda suur taldrik, siis nad ka söövad tunduvalt rohkem. Tulevikus toota palju väiksemaid taldrikuid? Muuta koolides rämpstoit vähenähtavaks või sootuks keelata? Loomulikult pole need ainsad lahendused, kuid siiski killukesed tervikust ning nende kallal peab kahtlemata tegema järjekindlalt tööd.

Hiljutine majanduskriis on eurooplaste eluolu ja tervist oluliselt mõjutanud. Enamik riike tunnetab probleemi sügavalt ning olukorras, kus majanduskriis mõjub tavainimeste tervisele laastavalt ning toetavat tervishoiusektorit vajatakse enam kui varem, kärbitakse kahjuks meditsiinivaldkonnas raha.

Markantseim näide kriisi laastavast mõjust on enesetappude arvu tõus, mida võiks tugev tervishoiu- ja sotsiaalsaalsüsteem ära hoida – seda on tõestanud Rootsi, kus seos tööpuuduse ja enesetappude arvu vahel on teiste Lääne-Euroopa riikidega võrreldes oluliselt väiksem. Teisest küljest on kriisiolukorrad head võimalused muudatusteks ning seetõttu peaksid tervishoiu spetsialistid (loe: arstid) oma häält ühiskonnas tõstma ning teavitama üldsust meditsiinivaldkonna rahastamise olulisusest, sest see tagab tugeva Euroopa ühtsuse ja tervise.

Oma olemuselt on Europe Regional Meeting ehk EuRegMe väga sarnane üleilmsete arstiüliõpilaste kogunemiste General Assembly’tega (GA-dega). Nelja päeva jooksul toimuvad seminarid, arutelud, kogemuste vahetamine ning treeningud erinevatel teemadel, et arendada tulevasi arste paremateks suhtlejateks ja tervise eest seisjateks. Praktilisest küljest on üritus meile kui EAÜSile oluline, sest see on õige koht olemaks kursis mujal toimuvaga, et õppida teiste riikide kogemustest ning luua kontakte saatmaks Eesti tudengeid Euroopasse end täiendama, kasvõi kliinilise välisvahetuse kaudu.

Soovitan soojalt kõigil (isegi neil, kes veel Seltsis aktiivselt kaasa ei löö) osaleda tulevasel kokkusaamisel, mis toimub järgmisel aastal kas Kreekas või Poolas (koht valitakse augustikuisel  GA-l). EuRegMe’le lendamine on reeglina odavam kui GA-le ning saadud kogemus on sama hea, kui mitte parem, kuna koos on ikkagi meie regiooni inimesed ning üritus on täpselt paraja osalejate arvuga. EAÜS peaks tulevikus olema alati esindatud, seda enam, et meil on praegu võimalus katta teatud arvu osalustasusid.

Isiklikust vaatevinklist lisaksin veel, et kõik kontaktid, mida taolistel üritustel õnnestub luua, võivad tulevases arstitöös osutuda vägagi väärtuslikuks, sest kui tahta olla omal alal arvestatav asjatundja, on mitmekülgsed suhted väliskolleegidega aina globaliseeruvas maailmas möödapääsmatud.

Kliinilise Välisvahetuse Töögrupp

Märt Raud

Euroopa Kliinilise Välisvahetuse töögrupp 2013

Aprillikuu viimasel nädalavahetusel käisid seksuaaltervise töögrupil külas põhjanaabrid. Tegemist polnud tavaliste turistidega, vaid Tartusse saabusid neli Soome seksuaaltervise töögrupi liiget, kes kõik sõitsid siia erinevatest linnadest. Esindatud oli Turku, Helsingi ning Kuopio meditsiinitudengid. Teekond Tartusse võeti ette projekti SCORA TWINNINGu raames.

SCORA TWINNING on rahvusvaheline seksuaaltervise edendamise projekt, milles kohtuvad 2–4 erineva riigi seksuaaltervise töögrupid, kes jagavad oma kogemusi, projekte ja ideid. Samuti on projekti eesmärgid laiendada töögrupi liikmete silmaringi, mõista erinevaid kultuure ja käitumisi, arendada pikajalist koostööd kahe või enama riigi vahel. SCORA TWINNING kestab tavaliselt 3–4 päeva ning see projekt võiks pikemas perspektiivis kindlasti jätkuda.

Nii Eestile kui ka Soomele oli see esimene kokkupuude SCORA TWINNINGuga. Esimest korda kuulsime sellest 2011. aasta kevadel ning juba siis pakkus projekt meile huvi. Kuid siis tekkis küsimus – millise riigiga peaksime projektis ühendust võtma? Kahjuks jäi toona kõik vaid mõtteks. Ma ei tea, mis täpselt toimus sel kevadel Baltimore’is, kus toimus March Meeting 2013, aga mul on hea meel, et olime seal esindatud. Just Baltimore’is sai kõik alguse, mõttest jõuti tegudeni.

Mis siis ikkagi juhtub, kui kokku saavad kahe riigi seksuaaltervise töögrupid? Te ei eksi, kui arvate, et tervet nädalavahetust saatis üks suur nali ja naer. Midagi pole teha, seksuaaltervise töögrupi liikmed nii Eestis kui ka Soomes naudivad naeru. Naer on ju terviseks! Siinkohal oleks paslik siiski mainida, et kuigi me ise olime/oleme rõõmsameelsed, oli päevakava üsna tihe ning teemad, millest rääkisime, olid tõsised. Lisaks meie töögrupi nišile, seksuaalharidusele, oli soomlastel huvi ka anoreksia ja buliimia projekti vastu. Soome töögrupp tutvustas meile oma uuemat ettevõtmist arstitudengite mentaalse tervise parandamiseks. Samuti arutlesime uute liikmete värbamise teemal. Rääkisime sellest, millised omadused võiks olla ühel seksuaalharidust andval inimesel. Ka kohvipauside ajal ei rääkinud me niisama ilmast, vaid pigem oli juttu seksuaalsusest ning sellega kaasnevatest probleemidest erinevates kultuuriruumides.

Ametlik TWINNING pilt

Isiklikult arvan, et SCORA TWINNING on üks ääretult hea projekt, mis kirjeldab suurepäraselt seda, mida olen korduvalt kogenud – maailma või vähemalt Euroopa seksuaaltervise töögrupid hoiavad kokku! Projekt on ka väga hea võimalus jagada oma ideid ja kogemusi ning saada ise niisama palju või enamgi veel tagasi. Loodan, et TWINNINGu projekt Soomega ei jää meie töögrupil viimaseks.

Ma siiralt usun, et need inimesed, kes TWINNINGuga kokku puutusid, ei kahetse seda investeeringut. Noortele liikmetele andis see projekt nii uusi teadmisi ka aimu, mismoodi on rahvusvahelised SCORA kokkusaamised üles ehitatud. Vanematele kaladele andis see võimaluse enda tarkusi jagada. Kõik osavõtjatjad said juurde uusi tutvusi ning meeldivaid mälestusi. Nüüd ei jäägi midagi muud üle, kui plaanida külaskäiku üle Soome lahe, sest seal meid oodatakse.

P.S. Suured tänud kõigile osalejatele. Eraldi tahaksin tänada Aurorat ja Dorist, kes olid mulle väga suureks abiks.

Grete Hirvesoo

Seksuaaltervise töögrupp

Äratundmisrõõm on suur neil, kes on kord saanud BESTonianiks

2012. aasta kevadisel üldkoosolekul alustatud kena traditsioon – anda seltsi jaoks olulistele inimestele auliikme staatus – sai täiendust. Ühehäälse nõusolekuga määrati EAÜSi teiseks auliikmeks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur.
Millega härra selle auväärse tiitli välja teenis? Urmas Siigur on aastate jooksul andnud EAÜSi tegevustesse väga suure panuse. Tegu on äärmiselt tudengisõbraliku ja avatud suhtlejaga. Samuti on ta panustanud EAÜSile Maarjamõisa kasutusele andmisesse, EAÜSi toetusfondi loomisesse ning erinevatele EAÜSi projektidele rahalise toetuse leidmisesse nii Kliinikumi kui Haiglate Liidu poolt. Ta aitas kaasa sellele, et aprillis saaks Haiglate Liiduga allkirjastada toetuslepingu 5000 € ulatuses. Lisaks eelmainitule on härra Siigur Seltsi juhatust nõustanud finantsküsimustes ning avaldanud meie tegemistes suurt poolehoidu.
Veendunud üliõpilaste toetajana on ta öelnud, et ilma üliõpilasteta oleks Kliinikum lihtsalt üks väikelinna haigla. „Tulge julgelt, rumalaid küsimusi ei ole. Olen üks vähestest kui mitte ainuke haiglajuht, kelle kabineti uks avaneb otse koridori, isegi sekretäri pole vahel”, väljendas värske auliige meile oma avatust.
Põhikirja järgi saab aastas määrata vaid ühe auliikme. Kes liitub dekaani Joel Starkopfi ja Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguriga järgmisel kevadel?

Sirli Saar

Urmas Siigur tegevuses

Konverentsile eelnes tubli annus mõttetööd, päris parajalt sahkerdamist ja tegutsemist, meisterdamist ning kõigesse täiel rinnal panustamist. Tuli ette ka mõningaid viperusi, kuid kõik sai lahendatud käigupealt ja kärmesti, koguni tuhatnelja Riiga kihutatud, et iga lektor õigeks ajaks kohale jõuaks.

EAÜP oli vägevust täis juba esimesist hetkist alates. Avakõne pidas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin, kes rääkis meile, et arstidele on lisaks meditsiinitaustale olulised ka sotsiaalsed teadmised. Muudelt riikidelt, näiteks Soomelt, on kasulik nii mõndagi õppida, peaasi, et liiga kauaks ära ei jääks. Emeriitprofessor rõhutas oma kõnes ka seda, et meie tulevik algabki täna ning et järgmised 20 aastat on meie 20 aastat, meist võivad paari kümnendi jooksul saada Eesti poliitikamaastiku arvamusliidrid ja edasiarendajad.

Sellele järgnes pidulikkust ja põnevust täis avatseremoonia, mille käigus „jutuvestja ja teejuht” Martti Vaske tutvustas meile Perseuse müüti uues võtmes. Jutustusse olid põimitud tähtsate ninade kõned: oma osa oli arstiteaduskonna õppeprodekaanil Tõnis Karkil, EAÜSi presidendil Kadri Kasakul, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektoril Anneli Kannusel ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite esindajal. Tseremoonia lõpuks sai väärikalt üles tõmmatud ka EAÜP-i pall – suur maakera, mis sümboliseerib ideederikkust, avatust ja EAÜP-d kui suursündmust.

EAÜP pall taevasse lendamas

Konverentsi avaloengul „Campaigning and advocacy by medical students and professionals in the UK”  (eestikeelne sisuline vaste kõlaks umbes nii: „Meditsiinitudengite ja arstide mõju Suurbritannia ühiskondlikele muutustele”) kuulasime Taavi Tillmanni, kes lendas meie juurde otse Inglismaalt. Taavi rääkis Suurbritannia arstiõppe eripäradest ning probleemipõhise õppe (problem-based learning) ja meditsiini biopsühhosotsiaalse mudeli olulisusest. Saime teada, mida tähendab advocacy ning mismoodi on väikestel inimgruppidel, sealhulgas arstitudengitel, suurepärane võimalus ühiskondlikel teemadel arvamust avaldada ja seeläbi tervist soosivaid muutusi ellu viia. Tänu kuulajate arvukatele küsimustele ja lektori suurele kogemustepagasile saime võrrelda Eesti ja Suurbritannia olusid ning saime juurde ka mitmesuguseid kasulikke vihjeid, kuidas siinset olukorda parandada. Täiesti kindlalt oli tegu EAÜP võimsa avapauguga. Samuti andis see kuhjaga motivatsiooni edasiseks.

Inspireerivaid loenguid oli aga teisigi. Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan Mart Noorma rääkis sellest, kuidas tudengite ja õppejõudude omavaheline aktiivne suhtlus aitab kaasa kõrghariduse kvaliteedi arengule. Noorma on LOTEs mitmeid õppekvaliteeti parandavaid muudatusi ellu viinud ning ta suutis meilegi sellest väga kaasahaaravalt ja interaktiivselt jutustada. Ülikooli jaoks on oluline, et antaks parimat haridust, mis annab tugevamatele piisavalt arenguvõimalusi ega jäta nõrgemaidki hätta. Et seda tagada, on vaja teada kummagi poole ootusi ning neid saamegi kõige paremini teada üksteisega suheldes. Taas sütitas loeng nii mõneski tudengis soovi ise muutusi ellu viia, panustada haridusse ja selle heasse käekäiku.

Onkoloog Indrek Oro pidas loengu kollegiaalsetest suhetest ja nende olulisusest tervishoius. Lektor tegi kokkuvõtte sellest, kuidas on kolleegilikud suhted kajastatud Eesti ja teiste riikide eetikajuhistes, tuletades meile meelde mitut olulist meditsiinieetikaga seotud aspekti. Lisaks esitles ta peamisi väljakutseid ja ohte kolleegidega suhtlemisel ning tõi näiteid reaalsetest situatsioonidest. Tõdesime, kui tähtis roll on suhtlusel arsti töös ning kui keeruline võib mõnikord olla õige otsuse langetamine.

Konverentsi viimase loengu pidas poola arstitudeng 6. kursuselt. Olga Rostkowska teema oli „Meditsiiniharidussüsteemid maailma eri paigus”. Veidike rääkis ka meie oma Rille Pihlak, kes on onkoloogia esimese aasta resident. Loengu käigus kaasas Olga aktiivselt kõiki kuulama tulnud tudengeid, motiveerides neid innukalt kaasa rääkima. Osalejatele andis see palju uusi teadmisi ning tänu sellele, et meie ees oli välislektor, oli võimalik saada vastuseid paljudele küsimustele, mis puudutasid süsteeme erinevates riikides. Nagu juba öeldud, oli seegi ääretult julgustav ja silmaringi avardav loeng, millega võib päris kindlasti rahule jääda.

Kuid ega loengud olnud ainus põnev osa EAÜPst, oh sugugi mitte. Kõigil kolmel päeval toimusid töötoad, neid oli kokku seitse tükki. Needki olid tohutult innustavad ning harisid meid üsna mitmes plaanis.

Osalejate arvult oli kõige suurem töötuba „Surmaga toimetulek”, mille viisid läbi mereväe kaplan Tõnis Kark ja Tallinna Lastehaigla anestesioloog Mari-Liis Ilmoja. Esmalt saimegi kuulda Ilmoja kogemusest arstina, rasketest otsustest ja erinevatest haiguslugudest. Adusime, kui raske on tihtipeale otsust langetada ning kui suurt rolli mängivad selles aeg ja ruum.

Tõnis Kark rääkis, kuidas tema surmaga oma töös kokku puutub ning mismoodi tuleb mereväes surmateadet omastele edastada: isiklikult kohale minnes, mitte kunagi helistades. Kark andis meile väärt soovituse olla ise kaplan, kes kuulab ja on teisele inimesele raskel hetkel toeks, on lihtsalt olemas. Kirsiks tordil oli selle töötoa puhul Kark’i kitarri-laulupala, millega ta muutis sünge teema pisut helgemaks ja andis mõista, et igaüks meist saab aidata, tehes seda, mida oskab või arvab oskavat väga hästi.

Tõnis Kark ja mõnus muusikahetk

Samamoodi, nagu jäädi rahule eespool mainitud töötoaga, meeldis osalejaile ka anestesioloog Katrin Elmeti „Ebameeldivate uudiste teatamine”, kus osales muuhulgas üsna mitu õppejõudu (kes olid aktiivsed ning tõid näiteid oma kogemustestki). Arutleti, mis on halb uudis, mida see intensiivravis tähendab, miks on halbade uudiste edastamine nii raske, kuidas vestlust metoodiliselt pidada ning palju muudki. Vaadati õppevideot ning selle baasil võeti läbi kõik olulisemad vestluse etapid. Nagu enamikule arstitudengeile ehk juba selge, on dr. Elmeti puhul tegu suurepärase lektoriga, kes oma emotsionaalsuse ja info edasiandmise võimega muudab loengud alati põnevaks. Seekord suutis ta luua olukorra, kus osalejad olid valmis end väga isikliku tasemeni avama. Töötoa toimimisele aitas kindlasti kaasa aktiivne diskussioon ning tänu näidetele oli kerge tajuda uute teadmiste praktilist väärtust.

Järgmisel päeval jätkasime sama huvitavalt. TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooniinstituudi õppejõud Kadri Ugur haris meid töötoas „Kuidas vältida häireid arstide ja patsientide vahelises kommunikatsioonis?”. Käsitleti erinevaid probleeme, mis meedikute ja patsientide omavahelises suhtluses ette võivad tulla. Arutlesime, kuidas peaks käituma ning lahendasime erinevaid situatsioonülesandeid. Kadri Ugur on võrratu lektor, kes oskab panna meid nii kaasa mõtlema kui ka kastist välja mõtlema ning kes tõi samuti näiteid oma kogemusest, tutvustades nii uusi vaatenurki. See poolteist tundi oli sisustatud tõeliselt kasulikult – me kõik soovisime, et oleksime saanud niivõrd interaktiivseid teemasid kauem käsitleda. Meie õppes on üks suur lünk just suhtluses ning Kadri Ugur oma töötoaga oli just see, mis meie õppekavast on puudu.

Teine aspekt, millele võiks samuti arstiõpingutes rohkem tähelepanu pöörata, on probleemipõhine õpe ehk problem-based learning. Kahe õppekava üliõpilasi ühendav „Arstitudengite ja proviisoritudengite vaheline koostöö”, mida viis läbi Jana Lass, oli ehtne näide PBList ning selle rakendamisest. Töötoas käsitleti ühte konkreetset keerulist juhtumit ning arutati ravitöö tõhustamise võimalusi. Jana Lass suutis oma pädevusega antud teema aktuaalsust tõendada ning oma teadmiste ja uudse lähenemisega muljet avaldada nii arsti- kui ka proviisoriüliõpilastele. Töötuba sujus hästi, osalejad jäid rahule ning avaldati ka soovi, et seesugused kohtumised muutuksid sagedasteks. Niivõrd põnev ja hariv oli see kõik.

Jana Lassi töötuba, mis ühendas proviisori- ja arstitudengid

Viimaselgi päeval oli EAÜP kavas kolm huvitavat töötuba, kõigi kohta tuli osalejatelt vaid kiidusõnu.

Karin Taalik ja Maarja Mölder tutvustasid efektiivseid õppe- ja õppimismeetodeid. Tegu oli interaktiivse töötoaga, kus osalejad said analüüsida end õppijana ning tublisti kõiges kaasa rääkida. Üheskoos selgitasime õppimise eesmärke üldiselt, kuulsime pädevuspõhisest ja ennastjuhtivast õppimisest ning saime ka pisut näpunäiteid, mil moel end pisut rohkem motiveerida. Kindlasti oli väga huvitav teada saada teiste inimeste harjumustest ning omamoodi väljakutse oli kirjeldada valitud foto abil oma õpistiili.

Sageli aitab õppimist efektiivsemaks muuta juba see, kui oskame arvutit ja erinevaid süsteeme adekvaatselt ja õigesti kasutada. Oliver Stimmeri töötoa „IT-oskused arstitudengi igapäevaelus” eesmärk oligi saada igapäevaeluks vajalikke teadmisi ja arvuti kasutamise oskuseid. Jagati mitmeid näpunäiteid, kuidas õigesti ja kiiremini trükkida, kuidas efektiivsemalt erinevaid otsingumootoreid kasutada ning missuguste programmidega on võimalik oma faile hallata ja süstematiseerida. Töötoas osalenud jagasid kiidusõnu ning märkisid, et said siit nii mõndagi kasulikku.

Kahe eelmisega toimus samal ajal ka „Patsiendikeskne meeskonnatöö”, mida viisid läbi Reet Urban ja Maiken Jaanisk Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist. Meile tutvustati patsiendikeskse töökorralduse teoreetilist osa ning toodi välja meditsiinisüsteemi valupunktid patsiendiga suheldes, milles oli ka positiivseid näiteid. Lisaks lahendati probleemülesandeid ning arutleti nende üle. Päris kindlasti saadi sellest töötoast kamaluga kasulikku infot, mida praktikas kasutada. Positiivne oli vaba õhkkond, mis soodustas omavahelist suhtlust ning mis ühtlasi tõstis töötoa efektiivsust veelgi. Ehk õnnestub teinekordki midagi seesugust korraldada.

Tundub, et see kirjutis on juba üsna pikaks veninud. Ei ole sugugi lihtne tuua teieni kogu põnevuse, kõik peensused ja nüansid ning huvitavad seigad, mida EAÜP meile pakkus. Peale eespool kirjeldatud loengute ja töötubade toimusid konverentsil ka loomekonkurss, kuhu laekus hulganisti töid, mida sai kohapeal uudistada, ja kõnevõistlus, kus võtsid omavahel mõõtu seitse inimest. Mõlemad üritused õnnestusid täielikult ning nagu ütles kõnevõistluse korraldaja Martti, olid kõik osalejad juba iseenesest võitjad, sest julgesid ületada lavahirmu, teiste ees esineda ja oma mõtteid avaldada.

Kas hakkas kahju, et EAÜPl ei osalenud või tekkis teil soov taaselustada läbikogetut? Kõike uuesti näha pole siiki võimalik, ent avatseremooniat ja esimese kahe päeva loenguid saab UTTV vahendusel vaadata küll, nimelt aadressidel http://www.uttv.ee/naita?id=17004 ja http://www.uttv.ee/naita?id=17010.

Niivõrd suurt konverentsi ei oleks saanud korraldada ilma toetajateta, kellele me oleme südamest tänulikud. Konverents ei oleks saanud toimuda ka ilma vapustavate ideedeta, mille põhiautor oli ürituse peakorraldaja Kirke-Hellen Kukumägi. Ning päris kindlasti ei oleks see toiminud ka imelise meeskonnata, kes vääramatult ühtse eesmärgi ja EAÜP õnnestumise nimel vaeva nägi. Aitäh selle eest!

Muidugi mõista ei oleks konverentsil olnud mõtet ilma lektorite ja kuulajateta. Ilma inimesteta, kes oma küsimuste ja kohaloluga ürituse veelgi meeldejäävamaks muutsid.

Mina tahaksin kiita kõiki, kes mu artikli otsast lõpuni läbi lugesid, ning tänada eraldi ka neid Jätkusuutlikkuse töögrupi liikmeid, kelle kokkuvõtted konverentsi erinevatest üritustest aitasid mul seda artiklit kirjutada.

Alati parimate soovidega

Triin Pohlak

Tükike Jätkusuutlikkuse töögruppi ehk korraldusmeeskond

Ürituse ettevalmistused sujusid kenasti – PERH võttis meie idee väga hästi vastu ja kiiresti asuti korraldustega tegelema.

Kohale jõudes kostitati meid kohe hea ja paremaga, siis saime põhjaliku ülevaate haiglast. Seejärel jagunesime gruppidesse, et külastada erinevaid osakondi ja tutvuda nende tööga. Meiega tegelesid ning meiega jagasid teadmisi/kogemusi haigla entusiastlikud ja rõõmsameelsed arstid.

Arstitudengid ringkäigul PERHis

Kogu üritus oli kohapeal väga hästi organiseeritud ning ette valmistatud. Kõik tudengid said kohapeal arstide juhtimisel tutvuda põhjalikumalt kahe osakonnaga. Lisaks oli suurtel huvilistel võimalus käia ka operatsiooniblokis. Tõdesime üheskoos, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla on tõesti võimas ja modernne.

Et tudengitel oleks haiglas võimalikult hea olla, oli mõeldud isegi kõige väiksematele pisiasjadele. Näiteks sellele, et tudengid ei peaks koriseva kõhuga pikal tagasiteel Tartusse bussiaknast nukralt välja vaatama. Iga hetk haiglas peegeldas seda, et meid tõesti rõõmuga oodati.

On äärmiselt tore kuulda, et tudengid jäid korraldatud üritusega väga rahule. See andis meile veelgi entusiasmi juurde, et hakata planeerima järgmiseid külastusi Eesti erinevatesse haiglatesse. Kindlasti on meil plaanis kunagi uuesti PERH-i minna, et ka järgmised arstitudengid saaksid tutvuda pealinna suure, ent hubase haiglaga.

Aitäh kõigile, kes tulid!

Järgmiste kohtumisteni!

Liis Puis

EAÜSi Haridusgrupp

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi uus president Marta Velgan

1. Esmalt, luba mul siiralt Sind õnnitleda selle tubli saavutuse puhul ning jätkates natuke aprillikuise Curare võtmes, kuidas läheb?

Aitäh!

Läheb väga hästi. Väljas läheb aina soojemaks, päike paistab ning elu on ilus.

2. Milline tunne Sind umbes-täpselt valdas, kui Siim luges valimistulemuse ette?

Enne valimistulemuse avaldamist valdas mind umbes sama tunne nagu jõulude ajal täpselt hetk enne kingituse avamist. Ühelt poolt tahaks kingituse hästi kiiresti pakist lahti võtta ja teada saada, mis seal sees on. Teisalt tahaks seda teadmatuse hetke pikendada, kuna siis on kõik variandid veel võimalikud. Pärast valimistulemuse ettelugemist olin õnnelik, samas oli hinges ootusärevus ja ka väike hirm tuleviku ees.

3. On sul juba mõte olemas, mida Sa esimese asjana presidendipärja ülevõtmisel teed?

Ametlikult annab Kadri mulle teatepulga üle 6. mail, mistõttu olen hakanud end juba erinevate asjadega kurssi viima ning oma selle aasta mõtteid kirja panema. Eelmisel kolmapäeval osalesin koos Kadri ja Triiniga (Kruus) Sotsiaalministeeriumis ametlikul kohtumisel, kus rääkisime abiarstidele retseptiõiguse andmisest. Pühapäeval saime esimest korda uue juhatusega kokku ning veetsime küpsetades ja lauamänge mängides mõnusalt aega. Ja eks selle kuuga ongi juhatuses plaan panna asjad vaikselt veerema, et siis maikuust alates täiskäiguga edasi liikuda.

4. Kas Sul on ka varasemaid juhtiva/esindusliku töö kogemusi või on see amet esimeseks proovikiviks?

Olin kahel järjestikusel aastal EAÜSi juhatuse liige, mistõttu sain töötada väga erinevates meeskondades ning õppisin põhjalikult juhatuse tööd tundma. Arvan, et iga EAÜSi juhatuse liige ning töögrupi juht on tegelikult EAÜSi esindusisik, sest iga hetk võib keegi sulle kirjutada, helistada või mõnel üritusel kõnetada ning EAÜSi kohta mida iganes küsida. Selles mõttes ei ole see kindlasti minu esimene proovikivi. Küll aga tean, et EAÜSi president olla on natuke midagi muud kui juhatuse liige olla. Just see teadmine ongi mul aidanud mõista, et olen presidendi ametiks täielikult valmis.

5. Milline hakkab Sinu arvates olema suurem väljakutse, kas seltsi sise- või välisasjadega tegelemine?

EAÜSi väliskuvand on hetkel suurepärane ning koostööpartneritega suhtlemisel olen saanud ainult positiivset vastukaja. Selle eest peab kindlasti tänama eelmisi juhatusi, kes on kõvasti tööd teinud. Aga kuna EAÜS on viimaste aastatega väga kiiresti laienenud, siis on EAÜSi sisekliima meie peamine prioriteet. Mõtteid, mis selles osas teha võiks, on mul palju. Nüüd tuleb need ühitada ka teiste juhtkonna liikmete mõtetega ning seejärel pole muud kui tegutsema!

6. Mis on Sinu suurim motivaator, mis iseloomustab Sind hästi?

Väliselt motiveerivad mind inimesed, kellega mul on olnud rõõm kohtuda ning kellega ma loodetavasti tulevikuski kohtun. Mulle meeldib see, et kõik inimesed on nii erinevad, et nad näevad maailma väga isemoodi ning et igalt inimeselt on midagi õppida. Kõige rohkem inspireerivadki mind need, keda ma iga päev kohtan. Sisemiselt motiveerivad mind uued väljakutsed ja kogemused.

7. Kuidas Sa eristad ennast eelmistest presidentidest või milline on Sinu suunitlus presidendina?

Töötasin kolme eelmise presidendiga tihedalt koos, seega tean üpris hästi, mis on meil ühist ja mis erinevat. Minu jaoks on oluline väärtustada meie liikmeid. Tahan neile luua kõik võimalused eneseteostuseks, kuid mis kõige olulisem – soovin, et nad tunneksid end seltsis hästi.

Tahan rõhutada ka seda, minu uksed ja aknad on teile alati avatud: kirjutage, joonistage, helistage või tulge lihtsalt juttu puhuma.

8. Mida Sa oleks teinud siis, kui presidendiks oleks valitud teine kandidaat? Ma mõtlen pikemas perspektiivis, aasta jooksul või nii.

Elu oleks edasi läinud, kuigi veidi teistmoodi. Praeguseks hetkeks on EAÜS minu südamesse teinud alalise pesa, mistõttu isegi kui mind poleks presidendiks valitud, oleks mul väga raske olnud EAÜSist eemale hoida. Oleksin jätkuvalt nõu ja jõuga aidanud EAÜSil unistuste poole püüelda. Lisaks oli siis ja on ka praegu mu eesmärk V kursus edukalt lõpetada. Kaugema tuleviku osas oli mul mitmeid ideid, kuid mitte midagi väga kindlat.

9. Kas Sina usud Eesti meditsiini?

Viimase viie aasta jooksul, mil ma arstiks olen õppinud, on minu usku Eesti meditsiini tugevalt proovile pandud. Teatud hetkedel olen tundnud, et see hääbub, kuid nähes enda ümber niivõrd entusiastlikke ning võimekaid inimesi, usun, et mitte ainult Eesti meditsiinil, vaid ka Eestil on tulevikku. Samuti olen väga tänulik, et mul oli võimalus mõnda aega välismaal elada, sest see aitas mul mõista, et teisel pool ei ole muru alati rohelisem ning et minu jaoks on esmatähtis ennekõike see, et Eestil hästi läheks. 

8. aprillil korraldasime EAÜSi Rahu ja Inimõiguste töögrupi liikmetega maailma tervise päeva puhul vastavateemalise mälumängu. Üritus toimus arstitudengitele koduses Biomeedikumis. Lisaks üliõpilastele olid oodatud ka arstid ja õppejõud, sest soovisime luua võimaluse suhelda väljaspool igapäevast akadeemilist õhkkonda.  Loomulikult said osapooled võtta mõõtu, kellel on laiemad teadmised mitte ainult tervise vaid ka muudes valdkondades. Kohale saabus seitse tudengite ja üks arstide võistkond. Küsimusi oli igale maitsele: meditsiini, ajaloo, kirjanduse, spordi, toitumise, ärimaailma ja geograafia kohta.

Mälumängu alustasime maailma tervise päevale pühendatud küsimusega ja palusime võistkondadel nimetada teemad, millele on alates 2011. aastast tähelepanu pööratud. Kõige õigemini vastas I kursuse neiude võistkond Pähkel, kes teadsid nii käesoleva kui ka eelmise aasta teemat, milleks oli „hea tervis lisab elule aastaid“.  Pärast kümnendat küsimust tehtud vahekokkuvõttest selgus, et kõigil võistkondadel on veel võimalus võita, sest esimest ja viimast kohta lahutas vaid viis punkti. Pinge säilis kuni mängu lõpuni, sest kahekümnendale küsimusele järgnenud arvestuses oli vahe kahanenud neljale punktile. Viimasele, 25. küsimusele järgnes ärevuse tekitamiseks kiire lõppmäng, mis tähendas, et tiimid pidid vastama 15 küsimusele 3,5 minuti jooksul.

Seekordse mälumängu võitjaks osutus tiim Noorpsühhiaatrid, kes kogus 26,5 punkti ja keda õnnestus tunnustada tänu Tartu seikluspargile nelja kinkekaardiga. Teise koha saavutas võistkond Cranium 24 punktiga. Neile oli neli kosmoseteemalist teadusraamatut välja pannud AHHAA keskus.  Kolmanda auhinnalise koha said Naksitrallid 23,5 punktiga. Soovime õnne võitjatele, täname kõiki osalemast ja loodame, et saite sama positiivse emotsiooni kui meie! Aitäh toetajatele: EAÜS, Tartu seikluspark, AHHAA keskus.

Lisainfot maailma tervise päeva kohta on võimalik lugeda siit.

Olgu siinkohal välja toodud nimetatud erialade võimalikud kõrvalerialad:
1) sisehaiguste kõrvalerialad: allergoloogia, geriaatria ja kliiniline farmakoloogia;
2) pediaatria kõrvalerialad: neuroloogia, neonatoloogia, infektsioonhaigused, endokrinoloogia, nefroloogia, gastroenteroloogia, reumatoloogia, kardioloogia, allergoloogia ja hematoloogia-onkoloogia.

Residentuuriõhtut esimest korda korraldades tundus see mulle keeruka ja detailirohke ettevõtmisena, ehkki tagantjärele meenutades mõtlesin tollal vahest asja üleliia hirmsaks. Tuli tellida kringel, toimetada see Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi, panna valmis tee ja kohv ning teha veel muidki toimetusi. Kuigi tegemist nõudvaid ülesandeid tekkis tollal ürituse edenedes aina juurde, sujus ettevõtmine ise ladusamaltki, kui oleksin oodanud.

Tänavu olid asjalood täpselt vastupidi: plaani järgi pidi kõik ilusti sujuma, kuid välja kukkus nagu alati. Esiteks selgus kohale jõudes, et üks esinejatest polnud isegi teadlik, et ta pidi esinema. Teiseks olid lastearstid kogunenud teadmata põhjustel hoopis valesse ruumi, seega oli ürituse algushetkel kolm esinejat ei tea kus. Kolmandaks tegi õhtu üllatusesineja ehk kohalik arvutisüsteem oma suurepärase improviseeritud etteaste – arvuti keeldus koostööst kategooriliselt. Üritasin meeleheitlikult isegi valvuritädi küsitleda, et seeläbi olukorda selgust tuua. Paraku ei osanud temagi mind aidata ning kuna teisi võimalikke abilisi polnud, jäi mul üle vaid ennast jõuetus vihas ettenägematuse eest kiruda. Abi tuli lõpuks täiesti ootamatult, mööduma juhtunud inimeste juhendamisel tegin tõrksa masinavärgi kolmandal katsel parooliga taltsaks – deus ex machina.

Seejärel võis doktor Grünberg oma ettekannet alustada ning edasine sujus minu suureks kergenduseks lihtsamalt. Üks esinejatest, täpsemalt doktor Kai Saks, mainis muuhulgas, et on ka ise kunagi vanas Juhan Peegli auditooriumis, kus üritus toimus, õppinud. Tuleb tunnistada, et tegu oli tõepoolest meeldiva auditooriumiga, see oli ühteaegu avar, kuid samas üllatavalt hubane. Üleüldse sai ürituse korraldamiseks valitud huvitav ja omapärane hoone (siinkohal suur aitäh Kirkele soovituse eest!). Üritus leidis aset nimelt Toomemäe vanas sünnitusmajas, kus praegu asub TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.

Kohaletulnud pediaatreid kuulates tundus, et üldiselt soovitakse õppima asuda üldpediaatriat ning alles seejärel spetsialiseeruda, mis on iseenesest ka loogiline, sest mõnda aega üldpediaatriat õppinuna on kindlasti lihtsam teha edasisi valikuid. Samuti tasub silmas pidada, et kuigi kõrvaleriala on võimalik vahetada, tuleb sellisel juhul edaspidi olla topelttubli ja usin.

Doktor Kai Saksi jaoks polnud see esimene kord selles auditooriumis.

Kuigi esmapilgul ei pruugi geriaatria noorele arstitudengile võimalikest valikutest just põnevaim näida, kummutas doktor Kai Saksa ettekanne kindlasti nii mõnegi erialaga seotud eksiarvamuse ning tõestas, et geriaatria on perspektiivikuse ning eneseteostuse seisukohalt igati võrdne teiste erialadega kui mitte nendest paremgi. Samas rõhutasid mõlema eriala esindajad, et lihtsaim moodus endale välja selgitada sobivaima elukutse, on käia haiglais praktikal, teha valveid või leida mõni muu moodus, et oma ala spetsialistidele silma jääda.

Seega – olge aktiivsed ning kohtumiseni juba Eesti Arstiteadusüliõpilaste Päevadel!

Lumevaba, sooja ja päikesepaistelist kevadet soovides

Triin Konks

EAÜSi Haridusgrupp

PS! Kõigi residentuuri aladega saad tutvuda siin: http://www.med.ut.ee/139619

Curare tänab samuti haridusgruppi tubli ja informatiivse ürituse eest!

Täpsem info Facebook‘is