Ajalugu

Eesti Arstiüliõpilaste Liit (nüüdse nimega Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts) loodi ajavahemikus 1989-1991.

Organisatsiooni üheks asutamisajendiks oli tudengite värbamine Nõukogude Armeesse. Moodustati Eesti Arstiüliõpilaste Liit võitlemaks TÜ arstitudengite värbamise vastu ajateenistusse. Asutajaliikmeteks olid Tarmo Kariis, Ivo Valter jt. Oli vaja ühtset organisatsiooni, kes koordineeriks TÜ suurima üliõpilaste arvuga teaduskonna üliõpilaselu.

EAÜLil oli oma põhikiri, mis kinnitati 1990 (sügisel). Tartu Linnavalitsuses registreeriti Selts 29.12.90. Organisatsiooni juhtis eestseisus, kuhu kuulus president, sekretär, laekur ja kursuste esindajad. 1993 aasta sügisel muudeti põhjalikult põhikirja ja lisati kodukiri. Kaks korda aastas toimusid üldkogud. Sügisel valiti liikmeskonna hulgast eestseisuse liikmed üheks valitsevaks perioodiks (1 aasta). Üldkogu vahelisel perioodil toimusid eestseisuse koosolekud vahelduva intensiivsusega ja kohalolijate arvuga. Liikmeskonna arv kõikus 20-120 vahel.

Organisatsiooni areng on olnud sinusoidne. 1992. aastal otsis organisatsioon alles on identiteeti ning üldine väljund oli üsna kasin. Arstiteaduskond oli tunnustanud Eesti Arstiüliõpilaste Liitu, mis funktsioneeris algjärgus üliõpilasvahetus Soomega. Puudusid rahalised vahendid, et midagi nö suuremat liikuma panna. Esimesed tuhanded teenis EAÜL Soome arstitudengite võõrustamisega Tartus. Suureks abiks identiteedi leidmisel oli tulevane rahvusvaheline katusorganisatsioon IFMSA. 1993. aaasta kevadel osalesid eestseisuse liikmed IFMSA üldkonverentsil Ateenas. Kohale sõideti autoga, mis oli kogu ürituse üks suuremaid sensatsioone, eriti põhjamaalase seas. Seal saadi uusi ideid ja käivitus korralikult üliõpilasvahetus teiste Euroopa ülikoolide arstiüliõpilastega. Vahetuste arv kasvas aastatega üle 30 ning lisandusid ka vahetused teiste mandrite üliõpilaste vahel. Peab toonitama välisvahetuste populaarsust juba sel ajal.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liikmestaatus IFMSA-s on olnud alates korrespondentliikmest kuni täisliikmeni. Täisliikme staatus võimaldas osaleda IFMSA valimisprotseduuridel. Paraku sõltus liikmestaatuse tõstmine ka rahakoti suurusest. Sponsorlus on alati olnud peamiseks EAÜS sissetuleku allikaks. Eriti suure tähenduse omandas see konverentsidel käimisega, mis oli vajalik eelkõige välisvahetuse funktsioneerimiseks. Peamisteks toetajateks on olnud Eesti suuremad haiglad.

EAÜS töö normaalset funktsioneerimist takistas oma ruumide ja kommunikatsioonivahendite puudumine. Tänu Eesti Arstide Liidu juhi dr. Indrek Orole 1994.a. sügisel saadi omad ruumid Eesti Arstide Liidule tagastatud majja Tartusse Pepleri 32, kuhu peadselt saadi arstiteaduskonna dekanaadi abiga oma telefon ja faks. Oma ruumidesse kolis ka meditsiinikirjanduse raamatukogu mahuga üle 500 raamatu. Raamatukogu aitas soetada IFMSA levitatud info uuema meditsiinikirjanduse puudumisest postsotsialistlikes riikides. Alates 1994 väljastati ka esimesed seltsi liikmekaardid.

Läbisaamine arstiteaduskonna juhtkonnaga on olnud vahelduv, valdavalt hea. On olnud olukordi, kus EAÜS on reageerinud teravalt dekanaadi otsuste suhtes, mis on otseselt puudutanud arstiüliõpilasi. Samas on dekanaat aktsepteerinud seltsi kui esindusorganisatsiooni ning üritanud kaasata selle liikmeid oma otsuste tegemisse. Dekanaat on seltsi toetanud ka omavahendite muretsemisel ning viimastel aastatel tasunud IFMSA aastamaksu.

Seltsil on aastatega kujunenud oma traditsioonilised üritused ja igal aastal lisandub ka mitmeid uusi ettevõtmisi. Kõigist neist saad juba lähemalt lugeda Töögruppide juurest!

Organisatsiooni tugevuse on määranud ka eestseisuse koostöövõimelisus, kontaktivalmidus teiste arstitudengite ja organisatsioonidega ning raha.

Seltsil on igal aastal olnud nö oma nägu, mille peamiseks kujundajaks on olnud seltsi president.

EAÜS eestseisjateks on olnud

  • 1990 sügis – Ivo Valter
  • 1991 sügis – Tarmo Kariis
  • 1992 sügis – Karl Väärt
  • 1993 sügis – Anders Tsahkna
  • 1994 sügis – Karl Väärt
  • 1995 sügis – Karl Väärt
  • 1996 sügis – Mart Pais
  • 1997 sügis – Birgit Volmer
  • 1998 sügis – Birgit Volmer
  • 1999 kevad – Kristiina Allikvee
  • 2000 kevad – Le Vallikivi
  • 2001 sügis – Markko Pärtelpoeg
  • 2002 sügis – Kristi Kajak
  • 2003 sügis – Kristi Kajak
  • 2004 kevad – Mait Altmets (kt)
  • 2004 sügis – Reigo Reppo
  • 2005 sügis – Kairi Marie Riigor
  • 2006, 2007 kevad – Katrin Täär
  • 2008, 2009 kevad – Kadri Mehevits
  • 2010 kevad – Gilber Kask
  • 2011 kevad – Helen Lempu
  • 2012 kevad – Kadri Kasak
  • 2013 kevad – Marta Velgan

Comments Off