Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, endise nimega Eesti Arstiüliõpilaste Liit, loodi ajavahemikus 1989-1991.

 

Organisatsiooni üheks asutamise ajendiks oli tudengite värbamine Nõukogude Armeesse. Moodustati Eesti Arstiüliõpilaste Liit, võitlemaks TÜ arstitudengite värbamise vastu ajateenistusse. Asutajaliikmeteks olid Tarmo Kariis, Ivo Valter jt. Oli vaja ühtset organisatsiooni, kes koordineeriks TÜ suurima üliõpilaste arvuga teaduskonna üliõpilaselu.

​

EAÜLil oli oma põhikiri, mis kinnitati 1990. aasta sügisel. Tartu Linnavalitsuses registreeriti Liit 29.12.1990. Organisatsiooni juhtis eestseisus, kuhu kuulusid president, sekretär, laekur ja kursuste esindajad. Seltsi ametlik sünnipäev on 15.01.1991, mil EAÜSi eelkäija Eesti Arstiteadusüliõpilaste Liit registreeriti ametlikult Eesti vabariiklikus ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris. 1993. aasta sügisel muudeti ulatuslikult põhikirja ja lisati kodukord. Kaks korda aastas toimusid üldkogud. Sügisel valiti liikmeskonna hulgast eestseisuse liikmed üheks valitsevaks perioodiks ehk üheks aastaks. Üldkogudevahelisel perioodil toimusid eestseisuse koosolekud vahelduva intensiivsusega ja varieeruva kohalolijate arvuga. Liikmeskonna arv kõikus 20-120 vahel.

​

EAÜSi eestvedajateks on olnud:

Ivo Valter (1990-1991)

Tarmo Kariis (1991-1992)

Karl Väärt (1992-1993)

Anders Tsahkna (1993-1994)

Karl Väärt (1994-1996)

Mart Pais (1996-1997)

Birgit Volmer (1997-1999)

Kristiina Allikvee (1999-2000)

Le Vallikivi (2000-2001)

Markko Pärtelpoeg (2001-2002)

Kristi Kajak (2002-2004)

Mait Altmets (kohusetäitja aastal 2004)

Reigo Reppo (2004-2005)

Kairi Marie Riigor (2005-2006)

Katrin Täär (2006-2008)

Kadri Mehevits (2008-2010)

Gilber Kask (2010-2011)

Helen Lempu (2011-2012)

Kadri Kasak (2012-2013)

Marta Velgan (2013-2014)

Elinor Õunap (2014-2015)

Siim Rinken (2015-2016)

Aurora Ursula Joala (2016-2017)

 Anu Parvelo (2017-2018)

Evamaria Elisabet Keränen (2018-2019)

Ann Leen Mahhov (2019-2020)

Helen Kasemaa (2020-2021)

Margus Lomp (2021-2022)

Renar Kihho (2022-2023)

Doris Poolamets (2023-2024)

Kristiina Tidemann (2024-)

​

Organisatsiooni areng on olnud sinusoidne. 1992. aastal otsis organisatsioon alles oma identiteeti ning üldine väljund oli üsna kasin. Arstiteaduskond oli tunnustanud Eesti Arstiüliõpilaste Liitu ja toimis üliõpilasvahetus Soomega. Puudusid aga rahalised vahendid, et midagi suuremat liikuma panna. Esimesed tuhanded teenis EAÜS Soome arstitudengite võõrustamisega Tartus. Suureks abiks identiteedi leidmisel oli rahvusvaheline katusorganisatsioon IFMSA. 1993. aaasta kevadel osalesid eestseisuse liikmed IFMSA üldkonverentsil Ateenas. Kohale sõideti autoga, mis oli kogu ürituse üks suuremaid sensatsioone, eriti põhjamaalaste seas. Ateenas saadi uusi ideid ja käivitus üliõpilasvahetus teiste Euroopa ülikoolide arstitudengitega. Vahetuste arv kasvas aastatega üle 30 ning lisandusid ka vahetused teiste mandrite üliõpilaste vahel.

​

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liikmestaatus IFMSAs on olnud korrespondentliikmest kuni täisliikmeni. Täisliikme staatus võimaldas osaleda IFMSA valimisprotseduuridel. Paraku sõltus liikmestaatus ka rahakoti suurusest. Sponsorlus on alati olnud peamiseks EAÜSi sissetuleku allikaks. Eriti suure tähenduse omandas see konverentsidel käimisega, mis oli vajalik eelkõige välisvahetuse tarvis. Peamisteks toetajateks on olnud Eesti suuremad haiglad.

 

EAÜSi töö normaalset toimimist takistas ruumide ja kommunikatsioonivahendite puudumine. Tänu Eesti Arstide Liidu juhile, dr Indrek Orole saadi 1994. aasta sügisel isiklikud ruumid Eesti Arstide Liidule tagastatud majja Tartusse Pepleri 32. Õige pea saadi arstiteaduskonna dekanaadi abiga oma telefon ja faks. Ruumidesse kolis ka meditsiinikirjanduse raamatukogu, kus oli üle 500 raamatu. Raamatukogu aitas soetada IFMSA. 1994. aastal väljastati ka esimesed Seltsi liikmekaardid.

 

Läbisaamine arstiteaduskonna juhtkonnaga on olnud vahelduv, kuid valdavalt hea. EAÜS on teravalt reageerinud dekanaadi otsustele, mis on otseselt puudutanud arstiüliõpilasi. Samas on dekanaat aktsepteerinud Seltsi kui esindusorganisatsiooni ning üritanud kaasata selle liikmeid otsuste tegemisse. Dekanaat on Seltsi toetanud ka erinevate vahendite muretsemisel ning viimastel aastatel tasunud IFMSA aastamaksu.

 

Seltsil on aastatega kujunenud oma traditsioonilised üritused ja igal aastal lisandub mitmeid uusi ettevõtmisi.  Organisatsiooni tugevuse on määranud eestseisuse koostöövõimelisus, kontaktivalmidus teiste arstitudengite ja organisatsioonidega ning raha. Seltsil on igal aastal olnud n-ö oma nägu, mille peamiseks kujundajaks on olnud Seltsi president.