Et maailma kõige õnnelikumad ja tervemad inimesed elaksid Eestis
Võõrkeeled tervishoius
Keelebarjäär häirib suhtlust patsiendiga ning langetab ravikvaliteeti. Iga kolmas arst vajab tõlkeabi igal nädalal, EMO ja kiirabi töötajatest ligi pooled vajavad iganädalast abi sh 33% arstidest vajab abi vene keelega, 20% inglise keelega. See näitlikustab kui tõsine võõrkeelte probleem tegelikult on tulevaste arstide ning noorarstide hulgas. Seetõttu on EAÜS ja ENÜ koos lauale võtnud võõrkeelte temaatika, mis on muutunud suureks koostööprojektiks.
Olulisemad meediaväljaanded
Probleemi kirjeldus
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) koostöös Eesti Nooremarstide Ühenduse (ENÜ) ja Õendusüliõpilaste Seltsinguga on seadnud eesmärgiks leida lahendusi võõrkeeltega seotud probleemidele Eesti tervishoius. Noorte arstide ja arstitudengite jaoks jagunevad mured peamiselt kaheks: suhtlus patsiendiga ja suhtlus kolleegidega.
Töörühma liikmed pöördusid 2024. aasta detsembris õiguskantsleri poole, et saada selgust keelebarjääri õiguslikus tähenduses. Õiguskantsleri vastusest selgus, et Eesti seaduste kohaselt lasub vastutus keelebarjääri ületamise eest patsiendil. Tervishoiutöötaja võib pakkuda võõrkeelset teenust juhul, kui ta seda soovib ja hindab seda ise piisavaks. Seaduslikult on tervishoiuteenuse osutajal õigus patsient ambulatoorselt vastuvõtult tagasi saata, kui viimane ei valda eesti keelt ega ole kaasa toonud tõlki. Erandiks on erakorralise meditsiini osakonnad, kus vältimatu abi kohustuse tõttu jääb keelebarjääri ületamise vastutus tervishoiuteenuse osutajale (Madise, 2025).
2025. aasta jaanuaris viis võõrkeelte töörühm läbi küsitluse, et kaardistada keeleprobleemide ulatust Eesti tervishoiusüsteemis. Küsimustikule vastas 2289 tervishoiutöötajat, nende seas 960 arsti, 921 õde ja ämmaemandat, 84 hooldajat, 138 tudengit, 102 keskastmespetsialisti ning 84 toetava personali töötajat. Terviseameti andmetel vastas seega küsitlusele iga viies Eesti arst ja iga kümnes õde või ämmaemand.
Küsitluse olulisemad järeldused:
-
Iga kolmas arst vajab tõlkeabi iganädalaselt.
-
Ligi pooled EMO ja kiirabi töötajatest vajavad tõlkeabi iga nädal.
-
33% arstidest vajab tõlkeabi vene keele puhul, 20% inglise keele puhul.
-
Kolmandik Tallinna tervishoiutöötajatest oskab vene keelt vaid algtasemel või üldse mitte.
-
Vaid kolmandik arstidest peab end keeleliselt pädevaks, et anda professionaalset abi vene keeles.
-
Kõige rohkem keeleprobleeme esineb lasteosakondades ja kirurgiakliinikutes.
Varasemad uuringud on näidanud, et keelebarjäär tervishoiutöötaja ja patsiendi vahel:
-
vähendab patsiendi rahulolu,
-
suurendab ravivigade arvu,
-
suurendab taashospitaliseerimiste esinemist,
-
pikendab hospitaliseerimise ja vastuvõtu kestust,
-
põhjustab ebavajalikke uuringuid,
-
ning tõstab tervishoiutöötajate töökoormust.
Seetõttu on oluline, et Eesti tervishoiusüsteem looks struktuurid ja eraldaks ressursid professionaalsete tõlketeenuste pakkumiseks, et tagada kvaliteetne arstiabi kõigile patsientidele – sealhulgas vene keelt kõnelevatele. Sellega vähendatakse keelebarjäärist tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja parandatakse kogu süsteemi tulemuslikkust. Samal ajal tuleb arvestada, et erakorralistes olukordades peab arst suutma osutada abi ka siis, kui patsiendi keeleoskus on puudulik – see eeldab praktiliste lahenduste loomist sellisteks juhtudeks.
Teine oluline probleem on keelebarjäär kolleegide vahel. See tuleneb peamiselt ebapiisavast järelvalvest töökohtades, kus tervishoiutöötajatele kehtestatud keelenõudeid ei suudeta täita ega tagada
Lahendused
Võõrkeeltega seotud mured tervishoius jagunevad peamiselt kaheks: suhtlus patsiendiga ja suhtlus kolleegidega. Patsiendiga suhtlemise probleemile oleme pakkunud kolm lahendust:
1. Patsientide teavitamine, et tõlgi kaasatoomine on nende vastutus – soovitame neil tulla vastuvõtule koos inimesega, kes saab vajadusel tõlkida.
2. Digilahenduse loomine, mida saab kasutada eeskätt erakorralistes olukordades.
3. Professionaalsete tõlketeenuste kättesaadavus patsiendi omafinantseeringu alusel.
Digilahenduse arendamisel on meie suurim koostööpartner Tervisekassa. Lisaks oleme alustanud koostööd meditsiinilise tõlke rakendusega Care To Translate, kuhu soovime lisada ka eesti keele toe.
Suhtlusprobleemid kolleegide vahel tulenevad sageli keelebarjääridest ning neid saab leevendada teadlikkuse tõstmise ja järelvalve abil. Oluline on mõista, et keeleprobleemidest tingitud ravivead on juba täna reaalsus, kuid neid saab ennetada. Iga tervishoiutöötaja ühine eesmärk peab olema selliste olukordade vältimine.
Projektimeeskond
Projekti toetavad Romet Matsisselts, Gerli Pihelgas, Pisar Pind, Karl-Sten Kõrgmaa ja Ehe Kaldma. Täname eraldi veel artikli juhendajat Mikk Jürissoni ning statistikatudengeid Maarit Põllut ja Anett Sitsit.
