Tudengile
Alates 2011. aasta suvest võib seaduse kohaselt tervishoiuteenuse osutamisel osaleda abiarstina vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng, kes täidab arstikohustusi oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamisel ja järelvalve all, omamata sealjuures tervishoiutöötaja registreeringut.
Kuhu saab tööle minna?
● Maakonnahaigla
● Keskhaigla
● Regionaalhaigla
● Erahaigla
● Perearstikeskus
● Rehabilitatsioonikeskus
● Kiirabi (abiarsti/ brigaadijuhina ei saa töötada igal pool Eestis)
● Teised tervishoiuga seotud asutused, kes võtavad abiarste tööle – tegelikult on peamine ise asjalik olla ja küsida
Infot, kus on varasematel aastatel töötatud, leiab abiarstide tagasiside dokumentidest. Häid vihjeid ja kogemusi tasub julgelt uurida nii enda kui ka vanemate kursuste üliõpilastelt.
Millisesse osakonda tööle minna?
Sageli on abiarstil hea töötada perearstikeskuses, kus kohtab väga varieeruva profiiliga patsiente, töötempo on rahulikum ja kontakt juhendajaga isiklikum. Haiglates rakendatakse abiarste sageli erakorralise meditsiini osakonnas. See aga ei tähenda, et tudeng ei võiks töötada mõnes teises osakonnas. Kitsa spetsiifikaga osakondade puhul tuleks jälgida, et tudengil oleks vastav tsükkel läbitud (siia alla ei kuulu perearstikeskuse ja EMO töö). Kui IV kursuse lõpetanud tudeng satub tööle osakonda, millele vastavat teoreetilist tsüklit ta ei ole läbinud, võib see tekitada pettumust nii abiarstile, kes ei tunne tööl oma väärtust, kui ka tema juhendajale, kellel on raske tudengile ülesandeid anda, mistõttu abiarsti kasutegur võib jääda väikeseks.
Kuidas tööle kandideerida?
Potentsiaalsele tööandjale (nt haigla üldkontaktile) tuleb hetkel veel saata oma CV ja töösoov. Meilis on sobiv mainida, mis kursuse üliõpilasega on tegu ja lisaks loetleda need erialad, mille tsükkel tudengil läbitud on. See hõlbustab tudengile töö leidmist ning tagab, et abiarst ei satu osakonda, kus tema hetke teadmistest tööl puudu jääb.
Koht kandideerimiseks tuleb tudengil leida ise, loetelu vabadest töökohtadest on leitav vaid osaliselt töökuulutusportaalides. Seda põhjusel, et igal aastal on haiglate vajadus abikäte järgi muutuv ning rahalised ressursid piiratud, samuti on abiarstidele mõeldud töökuulutusplatvormid üpris uueks nähtuseks ning nendele üleminek on alles töös. Abiarstindus ei ole riiklikult rahastatud, mistõttu peavad tervishoiuasutused ise vajalikud ressursid leidma, et abiarste palgata.
Kui tudeng on huvitatud kindlast osakonnast, võib pöörduda otse osakonna (nt osakonna juhataja või sekretäri) poole. Vahel leitakse tudengile rakendust just seetõttu, et ta näitab üles kindlat huvi ja initsiatiivi – ilma otsese huvita ei oleks abiarsti töökohta osakonnast ehk üldse välja pakutud.
Nüüdseks on arendamisel mitu töökuulutusi vahendavat platvormi tervishoiutöötajatele nagu VAAB.ee ja Vahetused.ee. Teeme tööd, et platvormide populariseerimine vähendaks abiarstide energiakulu eri tervishoiuasutustele ja osakondadele kirjutamisel ning väheneks ka tervishoiuasutuste ajakulu kirjade tulvale vastamisel. Seega, registreeri end platvormidel kasutajaks ja saad uutel tööpakkumistel silma peal hoida!
Milline on abiarsti palk?
28.04.21 sõlmiti esimest korda tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping, kuhu kaasati ka abiarstidena töötavaid üliõpilasi. Uus kollektiivleping on sõlmitud aastateks 2023-2024 ning tagab abiarstidele tunnitasu vähemalt 60% arsti tunnitasust. Sageli tõstetakse abiarstil palka, kui ta on juba mõne aja töötanud ning oma väärtust osakonnale tõestanud (siia alla kuuluvad enamasti need tudengid, kes töötavad abiarstina aastaringselt, mitte ainult suvel).
Paneme südamele, et abiarstinduse süsteem loodi eesmärgiga pakkuda tudengitelevõimalust puutuda kokku arstitööga enne residentuuri asumist. Varasemalt said arstitudengid tervishoiuasutustes töötada vaid põetajate või abiõdedena. Tegemist on õppimisvõimalusega ja ei ole primaarselt mõeldud “rahateenimise kohana”. Kasutage seda väärtuslikku võimalust heatahtlikult!